YouVersion Logo
Search Icon

Lukas 8

8
Cov Quaspuj Kws Nrug Yexus Moog
1Tsi ntev tomqaab ntawd Yexus txawm moog txhuanrho huv tej nroog hab tej zog, qha Txuj Moo Zoo kws has txug Vaajtswv lub Tebchaws. Yexus kaum-ob tug thwjtim nrug Nwg moog, 2hab kuj muaj ib cov quaspuj kws Yexus tau ntab tej ntsujplig phem tawm hab khu puab zoo mob lawm nrug Nwg moog hab. Cov quaspuj ntawd yog: Malis (kws hu ua Madalas), kws yaav taag lug Yexus ntab xyaa tug dlaab tawm lawm; #Math 27:55-56; Malak 15:40-41; Lukas 23:49 3Yau-aanas, kws nwg tug quasyawg yog Khuxas, tug kws saib Helauj lub tsev; hab Xuxaanas nrug rua ob-peb tug quaspuj kws puab siv puab tej nyaj hab qhov txhua chaw lug paab Yexus hab Nwg cov thwjtim.
Zaaj Lug Pevtxwv Has Txug Tug Tseb Nplej
(Mathais 13:1-9; Malakaus 4:1-9)
4Pheej muaj tuabneeg tuaj huv tej nroog tuaj cuag Yexus tsi tuncua le. Thaus cov tuabneeg tuaj uake coob-coob lawm, Yexus txawm has ib zaaj lug pevtxwv has tas:
5“Muaj ib tug txivneej nqaa noob nplej moog tseb. Thaus nwg tseb cov noob nplej rua huv dlaim teb, muaj qee lub poob rua huv txujkev, tes txawm raug tuabneeg muab tsuj moog tsuj lug, hab noog txawm lug khaws noj lawm. 6Muaj qee lub poob rua ntawm thaaj aav kws muaj pobzeb ntau, thaus cov noob nplej tuaj kaug tes txawm cale qhuav lawm vim thaaj aav tsi noo. 7Muaj qee lub poob rua huvqaab tsob xuavpaug; tsob xuavpaug ntawd txawm lujhlub nrug tsob nplej hab cale tuaj laum tsob nplej tuag lawm. 8Hab muaj qee lub poob rua ntawm qhov aav zoo, cov ntawd lujhlub zoo hab txhawv taug, ib naab twg txi tau 100 npaug.”
Yexus xaus lug has tas, “Yog leejtwg muaj qhovntsej, cale noog!”
Lub Homphaj Ntawm Tej Lug Pevtxwv
(Mathais 13:10-17; Malakaus 4:10-12)
9Yexus cov thwjtim nug Nwg has tas zaaj lug pevtxwv kws Nwg has ntawd yog txhais lecaag. 10Yexus teb tas, “Lub tswvyim kws paub txug Vaajtswv lub Tebchaws kws tau muab zais ca tub muab qha rua mej paub lawm, tabsis dlua le lwmtug, Kuv ua lug pevtxwv qha xwb, kuas puab saib los puab tsi pum, hab puab noog los puab tsi totaub. #Yaxaya 6:9 (LXX)
Yexus Txhais Zaaj Lug Pevtxwv Has Txug Tug Tseb Nplej
(Mathais 13:18-23; Malakaus 4:13-20)
11“Zaaj lug pevtxwv yog txhais le nuav: lub noob nplej yog pev txug Vaajtswv Txujlug. 12Cov noob nplej kws poob rua huv txujkev, pev txug cov kws nov Vaajtswv Txujlug, tabsis dlaab ntxwgnyoog txawm lug rhu kag txujlug ntawd tawm huv puab lub sab moog, kuas puab txhaj tsi ntseeg hab txhajle tsi dlim. 13Cov noob nplej kws poob rua ntawm thaaj aav kws muaj pobzeb ntau tabsis aav tsawg, pev txug cov tuabneeg kws thaus puab nov dlheev Vaajtswv Txujlug, puab txawm txaussab hlo txais yuav. Tabsis txujlug ntawd cog caag tsi tub rua huv puab; puab ntseeg ib nyuas ntu xwb, thaus puab raug kev simsab tes puab cale thim rovqaab lawm. 14Cov noob nplej kws poob rua huvqaab tsob xuavpaug, pev txug cov kws nov Vaajtswv Txujlug, tabsis tej kev nyuajsab, kev ntshaw nyaj, hab kev lomzem huv lub neej nuav hlub tuaj laum puab, txhaj ua rua puab tej txiv lujhlub tsi taug le. 15Cov noob nplej kws poob rua ntawm qhov aav zoo, pev txug cov kws nov Vaajtswv Txujlug es muab khaws nkaus ca rua huv lub sab kws zoo hab ncaajnceeg, hab puab ua sabntev tiv moog txug nub kws puab tawgpaaj txitxiv.
Muab Phab Khwb Lub Teeb
(Malakaus 4:21-25)
16“Tsi muaj leejtwg taws teeb es muab lub phab khwb rua lossis muab txawb rua huv qaabtxaag. Tsuas muaj yuav muab txawb rua sau lub txee txawb teeb xwb, sub thaus tuabneeg tuaj rua huv tsev, puab txhaj pumkev. #Math 5:15; Lukas 11:33
17“Tej kws muab zais ca lawm yeej yuav raug muab nthuav tawm, hab tej kws muab npug ca lawm yeej yuav muaj tug nrhav tau hab muab qheb kuas suavdlawg paub xwb. #Math 10:26; Lukas 12:2
18“Yogle ntawd, mej yuavtsum ua tuabzoo noog tej kws mej nov, ruaqhov tug kws muaj lawm, tseem yuav muab tsaav ntxiv rua nwg, tabsis tug kws tsi muaj dlaabtsi le, txawm yog yaam nyuas miv-miv kws nwg xaav tas nwg muaj xwb los tseem yuav muab rhu ntawm nwg moog.” #Math 25:29; Lukas 19:26
Yexus Nam Hab Yexus Cov Kwv
(Mathais 12:46-50; Malakaus 3:31-35)
19Yexus nam hab Yexus cov kwv tau tuaj cuag Nwg, tabsis puab tsi tau kev moog cuag Nwg vim muaj tuabneeg coob heev. 20Muaj ib tug lug has rua Yexus has tas, “Koj nam hab Koj cov kwv taabtom sawv saabnrau, puab xaav ntsib Koj.”
21Yexus has rua puab tas, “Kuv nam hab Kuv cov kwv yog cov kws nov Vaajtswv Txujlug hab ua lawvle txujlug ntawd qha.”
Yexus Txwv Cua
(Mathais 8:23-27; Malakaus 4:35-41)
22Muaj ib nub Yexus nrug rua Nwg cov thwjtim nce moog rua huv nkoj, hab Nwg has rua puab tas, “Peb cale hlaa havtxwv moog rua saab tim u.” Tes puab txawm sawvkev moog. 23Thaus puab taabtom nkuam nkoj moog, Yexus txawm pw tsaugzug lawm. Taamsim ntawd txawm muaj cuadlaaj cuadlub hlub heev ntsawj dlej ndlaas lug rua huv lub nkoj yuav puv, ua rua puab txhua tug ntshai kawg le. 24Cov thwjtim txhaj moog tsaa Yexus hab has tas, “Xwbfwb, Xwbfwb, peb tub yuav puamtsuaj taamsim nuav!”
Yexus sawvtseeg lug txwv cua hab cov dlej kws nphau tej nam nthwv ntawd; tes cua txawm tu hab dlej nyob tugyeeg lawm, ua rua nyob ntsagtu lawm xwb. 25Yexus has rua cov thwjtim tas, “Mej txuj kev ntseeg dlua twg lawm?”
Cov thwjtim xaav tsi thoob hab ntshai kawg le, puab sisthaam has tas, “Tug nuav yog leejtwg es ho txwv tau cua hab dlej, ua rua cua hab dlej cale kaam noog Nwg lug?”
Yexus Khu Tug Txivneej Raug Dlaab
(Mathais 8:28-34; Malakaus 5:1-20)
26Yexus hab Nwg cov thwjtim tau caij nkoj moog txug ntawm cheebtsaam Nkelaxas#8:26: Nkelaxas; tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau, muaj Nkadalas (saib Math 8:28); hab lwm phoo has tas Nkawnkexas. kws nyob saab Havtxwv Kalilais tim u. 27Thaus Yexus tawm kag lug rua tim ntug xwb, Nwg txawm ntsib ib tug txivneej raug dlaab kws nyob huv lub nroog ntawd. Tug txivneej ntawd yeej tsi naav rigtsho hab tsi nyob huv tsev lug ntev lawm, nwg nyob tom tej roob tojntxaas xwb. 28Thaus nwg pum Yexus, nwg quaj nrov-nrov, txhuscaug ndlua ntawm Yexus xubndlag, hab qw has tas, “Yexus kws yog Vaajtswv tug muaj Fwjchim Tshaajplawg tug Tub! Koj tuaj thaab kuv ua dlaabtsi? Kuv thov Koj tsi xob tsimtxom kuv!” 29Nwg has le ntawd, vim Yexus tub has kuas tug ntsujplig phem cale tawm ntawm nwg moog lawm. Dlaab tub lug tswj nwg ntau zag lawm, txawm yuav muab saw hlau khi nwg teg nwg taw hab tso tuabneeg zuv, los nwg yeej muab tej saw hlau ntawd ntag tu taag huv tuabsi, hab dlaab yuam nwg moog rua tom tej roob mojsaab qhua.
30Yexus nug nwg has tas, “Koj lub npe hu lecaag?”
Nwg teb tas, “Kuv lub npe hu ua ‘Coob’.” Ruaqhov muaj ntau tug dlaab tau nkaag moog nyob rua huv nwg lawm. 31Cov dlaab ntawd thov Yexus kuas Nwg tsi xob ntab puab moog rua huv lub qhov tub-tub.#8:31: lub qhov tub-tub: Luas ntseeg tas cov dlaab ntawd yuavtsum raug txim nyob huv lub qhov kws tub tshaajplawg huv nruab tivtxwv moog txug nub kws txavtxim thaus kawg.
32Nyob ze ntawd muaj ib paab npua coob-coob taabtom nrhav noj lawv ib ntaa toj. Cov dlaab ntawd txawm thov Yexus kuas ca puab nkaag moog nyob rua huv paab npua ntawd, tes Yexus txawm tso ncauj rua puab. 33Cov dlaab txawm tawm huv tug txivneej ntawd moog nkaag rua huv paab npua. Taagnrho paab npua ntawd txawm dlha ntawm lub tsaag tsua moog poob rua huv havtxwv hab tuag taag huv tuabsi.
34Thaus cov tuabneeg zuv npua pum le ntawd, puab txawm dlha rovqaab moog qha tej ntawd rua cov tuabneeg kws nyob huv nroog hab nrau tej zog kws nyob ibncig lub nroog ntawd noog. 35Tes suavdlawg txawm tawm tuaj moog saib tej xwmtxheej kws muaj ntawd; thaus puab tuaj txug ntawm Yexus, puab pum tug txivneej kws nwg cov dlaab tawm taag lawm, nwg tub naav rigtsho hab feeb meej lawm, nwg nyob ze ntawm Yexus kutaw; mas puab ntshai kawg le. 36Cov kws tau pum tej xwmtxheej ntawd txawm qha rua suavdlawg paub tas yog lecaag tug raug dlaab ntawd txhaj zoo lawm. 37Tes taagnrho cov tuabneeg kws nyob huv cheebtsaam Nkelaxas txawm thov kuas Yexus cale moog rua lwmqhov, ruaqhov puab ntshai heev. Yogle ntawd, Yexus txhaj nce rua huv nkoj hab rovqaab moog lawm. 38Tug txivneej kws cov dlaab tawm lawm txawm thov Yexus has tas, “Thov ca kuv nrug Koj moog hab.”
Tabsis Yexus kuas nwg rovqaab moog hab has rua nwg tas, 39“Koj cale rovqaab moog rua koj vaaj koj tsev hab moog qha tej kws Vaajtswv tub paab koj lawm rua suavdlawg noog.”
Yogle ntawd, nwg txhaj moog thoobplawg lub nroog hab qha tej kws Yexus tau paab nwg lawm rua suavdlawg noog.
Yailus Tug Ntxhais Hab Tug Quaspuj Kws Kov Yexus Tw Tsho
(Mathais 9:18-26; Malakaus 5:21-43)
40Thaus Yexus rov lug txug rua saab ntug havtxwv tim nuav, muaj tuabneeg coob-coob tuaj txaistog Nwg, ruaqhov puab suavdlawg tub tog-tog Nwg kawg le lawm. 41Thaus ntawd muaj ib tug txivneej hu ua Yailus txawm tuaj txug, nwg yog tug saib num huv lub tsev saablaaj. Nwg txhuscaug ndlua ntawm Yexus kutaw hab thov kuas Yexus moog rua tom nwg lub tsev, 42ruaqhov nwg tuabtug ntxhais kws muaj noobnyoog kaum-ob xyoos tau mob hab taabtom yuav tusav.
Thaus Yexus taug kev moog ntawd, muaj tuabneeg coob-coob kuj nrug Yexus moog ua rua sis txiv quasqev. 43Muaj ib tug quaspuj kws txomnyem kawg le vim nwg nchuav cev tau kaum-ob lub xyoos; txawm yog nwg tub siv taagnrho nwg tej nyajtxag moog ndlav kws-khumob#8:43: Tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau tsi muaj nwg tub siv taagnrho nwg tej nyajtxag moog ndlav kws-khumob. khu los yeej tsi muaj leejtwg khu tau kuas nwg zoole. 44Nwg txawm peem ntag ntawm cov tuabneeg coob-coob moog rua tom Yexus nrauqaum hab kov Yexus lub tw tsho, tes taamsim ntawd ntshaav txawm tunrho lawm. 45Yexus nug has tas, “Leejtwg kov Kuv?”
Tsi muaj leejtwg leeg le. Petus txhaj has tas, “Xwbfwb, yeej yog cov tuabneeg coob-coob kws nyob puagncig Koj hab taabtom txiv Koj nuav xwb.”
46Tabsis Yexus has tas, “Muaj ib tug kov Kuv, ruaqhov Kuv paub tas fwjchim tub tawm ntawm Kuv moog lawm.” 47Tug quaspuj ntawd paub tas Yexus tub paub lawm, nwg txhaj lug txhuscaug ndlua ntawm Yexus kutaw ua ibce tsheenyo. Nwg txawm qha rua Yexus taabmeeg suavdlawg has tas vim lecaag nwg txhaj kov Yexus lub tw tsho hab vim lecaag taamsim ntawd nwg tug mob txhaj zoo hlo lawm. 48Yexus has rua nwg tas, “Mivntxhais 'e, koj txuj kev ntseeg tub khu koj zoo lawm. Koj cale moog kaajsab lug.”
49Thaus Yexus tseem taabtom has le ntawd, muaj ib tug tuaj tom Yailus tsev tuaj has rua Yailus has tas, “Koj tug ntxhais tub tuag lawm; tsi taag yuav taabkaum Xwbfwb ntxiv lawm.”
50Thaus Yexus nov le ntawd, Nwg has rua Yailus tas, “Koj tsi xob ntshai; cale ntseeg xwb, koj tug ntxhais yeej yuav caj.”
51Thaus Yexus moog txug tom Yailus tsev lawm, Nwg tsi pub leejtwg nrug Nwg moog, Nwg tsuas pub Petus, Yauhaas hab Yakaunpaus, hab tug ntxhais ntawd leejnam hab leejtxiv xwb. 52Cov tuabneeg ntawd suavdlawg quaj-nyav tug ntxhais ntsoogqeeg. Yexus has rua puab tas, “Mej tsi xob quaj; tug mivntxhais nuav tub tsi tau tuag, nwg tsuas yog tsaugzug xwb!”
53Cov tuabneeg ntawd luag Yexus zumzawg, ruaqhov puab yeej paub tas tug ntxhais ntawd tub tuag lawm tag. 54Tabsis Yexus moog tuav nkaus tug ntxhais ntawd txhais teg hab has tas, “Mivntxhais 'e, cale sawv!” 55Tug ntxhais ntawd txawm rov muaj sa tuaj hab sawvtseeg taamsim ntawd. Yexus txhaj has kuas puab muab zaub-mov lug rua tug mivntxhais noj. 56Tug ntxhais ntawd nam hab txiv xaav tsi thoob le, tabsis Yexus xaaj tsi pub obtug qha tej nuav rua leejtwg.

Currently Selected:

Lukas 8: HNJ2022

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in