14
Jeesus julgustab jüngreid
1„Ärge laske ärevust oma südameisse! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse. 2Minu Isa majas on palju tube. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin siis öelnud, et ma lähen teile kodu ette valmistama? 3Ja kui ma olen läinud ja teile kodu ette valmistanud, tulen ma tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde. Siis olete teiegi seal, kus olen mina. 4Ja te teate teed sinna, kuhu ma lähen.“
Jeesus on tee Isa juurde
5Toomas ütles temale: „Issand, me ei tea ju, kuhu sa lähed, kuidas me võime teada teed?“
6Jeesus vastas: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu. 7Kui te olete õppinud tundma mind, siis olete te õppinud tundma ka minu Isa. Nüüdsest te juba tunnetegi teda ja olete teda näinud.“
8„Issand, näita meile Isa,“ palus Filippus, „ja me jääme rahule!“
9„Kas sa ei tunne mind, Filippus?“ vastas Jeesus, „Isegi pärast seda, kui ma olen nii kaua koos teiega olnud? Kes on näinud mind, on näinud Isa. Kuidas sa võid öelda „Näita meile Isa“? 10Kas sa siis ei usu, et mina olen Isas ja Isa on minus? Ma ei räägi ju midagi iseenda nimel, vaid Isa, kes elab minus, teeb oma tööd. 11Uskuge mind, et mina olen Isas ja Isa on minus. Kui te ei usu muidu, siis uskuge mu tegude tõttu. 12Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, teeb samasuguseid tegusid, nagu mina teen, ja teeb neist suuremaidki – sest mina lähen Isa juurde. 13Ja mida iganes te palute minu nimel, seda ma teen, sest nii saab Isa austatud Pojas. 14Võite paluda minult ükskõik mida minu nimel, ja ma teen seda.
Püha Vaimu tuleku tõotus
15Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! 16Ja mina palun Isa ning tema annab teile teise abistaja, kes jääb teie juurde alatiseks – 17Tõe Vaimu, keda maailm ei saa vastu võtta, kuna ta ei näe ega tunne teda. Teie aga tunnete teda, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. 18Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde tagasi. 19Veel pisut, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete, sest mina elan ja teiegi peate elama. 20Sel päeval te tunnete ära, et mina olen Isas ja teie olete minus ja mina olen teis. 21Kes on võtnud omaks minu käsud ja järgib neid, see armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab minu Isa, ja minagi armastan teda ja näitan ennast talle.“
22Juudas, mitte Iskariot, küsis temalt: „Issand, miks sa kavatsed ennast ilmutada meile, aga mitte maailmale?“
23Jeesus vastas: „Kui keegi armastab mind, siis ta peab mu õpetust. Minu Isa armastab teda ja me tuleme ja rajame kodu koos temaga. 24Kes mind ei armasta, ei pea minu õpetust. Need sõnad, mida te kuulete, ei kuulu mulle. Need kuuluvad Isale, kes mu saatis.
25Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. 26Aga Abistaja, Püha Vaim, kelle Isa läkitab minu nimel, tema õpetab teile kõik ning tuletab meelde kõik, mida ma olen teile öelnud. 27Rahu jätan ma teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna seda nõnda, nagu annab maailm. Ärge laske ärevust oma südamesse ja ärge kartke!
28Te ju kuulsite, et ma ütlesin teile: „Ma lähen ära ja tulen tagasi teie juurde.“ Kui te mind armastaksite, siis te rõõmustaksite, et ma lähen Isa juurde, sest Isa on minust suurem. 29Ma olen seda teile öelnud nüüd, enne neid sündmusi, et te võiksite uskuda, siis kui see kõik sünnib. 30Ma ei ütle teile palju enamat, sest selle maailma valitseja on tulemas. Aga tal pole minu üle mingit voli. 31Aga ta tuleb, et maailm võiks teada, et mina armastan Isa ja teen täpselt nii, nagu Isa on käskinud.
Tulge nüüd, lähme siit ära!“