San Marcos 14
14
Napanerechaipahi ena tuparairucana eta nacaratasirayare ema Jesús
(Mt 26.1-5; Lc 22.1-2; Jn 11.45-53)
1Tacahe, apinarinecha sache eta piesta ticaijare Pascua, eta náepanavaira eta semana eta nanisirahi étachucha pan mayehere levadura. Tacahe, ena tuparairucana énapa ena escribánoana navarahaipaicha náimicapaca ema Jesús. Tásiha natanucahi eta táicharacavaya eta nacaratasirayare. Váhisera navaraha eta nanecapahini ena achaneana. 2Ánipa nacahe:
—Vuíchaha vicucarataca éma achichu juca piéstairaya. Taicha camurianayarehi ena achaneana, machu tájahapuca náicharacahavi taicha navarahayarehi nacatiucha éma. Vicuchapa nayananuma —nacahepa.
Esu esena tiámasichahi ema Jesús te táijiyeamaquene perfume
(Mt 26.6-13; Jn 12.1-8)
3Tacahe, ema Jesús tiyanapa tichava eta te avasarechicha Betania. Máichuhaquenehi eta mananisiraya mayehe ema achane ticaijare Simón ema leprosoinihi. Tacahe, eta manisirahi, sucahepaipahi esu ésuna esena. Suámapahi eta perfume te bótechicha. Ticaijare nardo eta juca tíjiyeama amairiama. Táetaviuchahi eta tasivachavahi. Supauchapa ema Jesús. Suvechujihapa eta bótechicha, tásiha, suépusasicapa eta táijiyeamaquene perfume. 4Natiarihisera ena váhiquene náuricahini eta suémepururesirahi eta tasivachaquene perfume, suámasichirahi ema Jesús. Ánipa nacahe:
5—¿Tájaha tacayema suémepurureca eta juca tasivachaquenehi perfume? Tiúripanahini víjararecahini eta juca táijiyeamaquenehi. Vivehahini eta camuriquene plata, tásiha, vímicatasihahini ena páureana. ¡Máechemarairahahi esu suca esena! —nacahepa.
6Émasera ema Jesús máuricapa eta suíchaquenehi. Ánipa máicha:
—Ésamirica esu suca esena. ¿Tájaha tacayema ecaecahihi éti esu suca? Tétavicava eta táuriva eta suíchiranuhi. 7Ena páureanasami, támutuchucha sácheana eta ecachaneravacayare éna. Te jácani ávarahapapuca ímicatacayare, nararihi ena ticamunuana. Nútisera vahi nánasiquenémahi eta eyehe. 8Esu suca suíchahi eta suímirataharuvahi. Eta juca suépusahasiranuhi eta juca perfume. Sucainapucahi ésu eta suíjiyechirahi eta náquehe tayeheyarehi eta nucaecarasirayare. 9Nutupiruva numetacahe: Nácani ticametarairuanayare eta tiúrina echajirirucava, náechajisihayarevare eta juca suíchaquenehi esu suca esena. Témechanayare suyehe te tamutu avasareana te juca apaquehe —macahepa.
Eta máijararesirahi ema Júlasi ema Jesús
(Mt 26.14-16; Lc 22.3-6)
10Tacahe, tiyanapa ema Júlasi, émarichuhi nachamuri ena dócequeneana apóstoleana. Mapauchapa ena tuparairucana, téchajiripanava eta máijararesirayare ema Jesús eta nayehe. 11Tacahe, tiúrisamureanarine ichape eta nasamirahi eta mavarairahi máijararecayare ema Jesús. Tásiha, nametacapa eta náijarasirayarehi eta plata. Tásiha, jéhevarepa ema Júlasi matanucaipa eta máicharacayarehi eta máimicaratasirayarehi ema Jesús.
Ema Jesús máenimurihapa ena máimitureana
(Mt 26.17-29; Lc 22.7-13; Jn 13.21-30)
12Tacahe, títecapapa eta piesta Pascua, te tépanavahi eta semanahi nanicahi eta pan mayehere levadura. Étarichuhi eta sáche nacapasihahi eta uvesachicha naniruyarehi te yátipa. Ena máimitureana nayaserecapa ema Jesús:
—¿Táviha pivarahahi vácaijuhe eta vétupirisiava eta vinisirayare eta uvesachicha eta viyeherepi? —nacahepa.
13Tacahe, mavanecapa ena apinana máimitureana. Máichavacapa:
—Eyana tayehe eta Jerusalén. Te ítecapayarepa tayehe, iácapajicayare ema émana achane tiámapahi eta une te yupi. Éhicayare éma. 14Eta te peti masiapihayare, éti apana esiapayareva. Tásiha, emetacayare ema ticayehe eta peti, ani íchayare: “Ema viyehe Maestro tivanecahavihi viyaserepanavi pímechahavi eta cuarto vinisihayare eta uvesachicha eta viyeherepi, vicachaneyare éma” íchayare. 15Tásiha, éma tímechahénapa eta ichape cuarto te anuquehe piso. Táuriquenéipahi eta jácara téjasihacareana, tacaetupirihiqueneripa. Tásiha, étupiricapa eta viniruyare eta ánaqui —máichapa ema Jesús.
16Tacahe, tiyananapa nacaijuhe te Jerusalén ena apinana vanairucana. Jéhesareinehi náimahapa étapaichuhi eta macayemaqueneanahi ema Jesús. Tacahe, náetupiricapa eta naniruyare tayehe eta Pascua.
17Tacahe, te yátipa títecapapa ema Jesús macachanepaipa ena apamuriana apóstoleana. 18Eta náejasiraripahi tinicanaripa, máichamuripa éna ema Jesús:
—Jéhesareinehi, te etaracu éti, mararihi ema émana tíjararecanuyare, émarichu tinicahi nucachanehi —máichapa.
19Tacahe, ichaperinehi eta máimipanereresiravacahi éna eta juca máichiravacahi. Nayaserecapa ena émanapachu, ánipa náicha:
—¿Nútichupuca jácani? —macahepa ema émana.
—¿Nútichupuca? —macahevarepa ema apana.
20Tacahe, majicapapa ema Jesús:
—Ema émana te etaracu eti dócequeneana. Mácani néniruyare eta pan néchipaejiruhi te juca nucuruja, émara ema tíjararecanuyare. 21Nuti Manerejirunuhi ema Viya, étapaichuhi eta nacapasiranuyarehi, títauchavayarehi eta nuyehe eta táechajiriruvahi eta Sagrada Escritura. ¡Páuresamisera ema tíjararecanuyare! ¡Muracayare eta máicuñayare! ¡Tiúripanaichuhini te vahi macuchucahini te sujuhe esu máena! —macahepa.
Ema Jesús máimereuchahi eta macaejasiraya eta arairu matratune ema Maiya
(Mt 26.26-29; Lc 22.14-20; 1 Co 11.23-26)
22Tacahe, eta nanisirahi, mavehapa eta pan ema Jesús. Mahasulupayachapa ema Viya. Mayuvetucapa máijaracavacapa ena máimitureana. Tacahe, máichavacapa:
—Eta juca néche. Enica —macahepa.
23Tacahe, mavehavarepa eta vasu náerirare, mahasulupayachavarepa ema Viya. Tásiha, máijaracavarepa ena máimitureana. 24Te náerapaipahi, máichavacapa:
—Eta juca eta nítine. Éta táepusairuvayare étarichuvare táicutiarayare eta nufirmachiraheyare eta arairu matratune ema Vicaiyaquene, nucaejasirayareva eta matratune apaesa ejacapacare mayehe, ichapemurivayarepahi éti. 25Jéhesaréinehisera, numetacahe: Vaipa nápechaváimahi nérahivaréni eta juca tachi eta uva, tiámainucava te táitauchavapa eta nusiapiraya eta nucavacureiraya, nucajupahairaya ema Tata Nucaiyaquene. Te jena sache, níjaracaheya vérainapa eta aramaruama —máichapa.
Ema Jesús máimereucha ema Pedro tépiyacavayare vahi máimati ema Jesús
(Mt 26.30-35; Lc 22.31-34; Jn 13.36-38)
26Eta náitanesirapa, tijiranapa eta jirasare eta nahasulupayachirahi ema Viya. Te títapiricanapa, tiúchucanapa, nacaijuhepa eta te huerta Getsemaní tiávihahi eta táemiripaisinehi eta cerro ticaijare Olivoquiji. 27Eta napaisirapahi, máichavacapa ema Jesús:
—Puiti juca yati ejunijicanuyare emutu éti, taicha epicayare eta náicharasiranuyarehi. Tásiha, títauchavayarehi eta máechajiriruvahi ema Tata eta te Sagrada Escritura: “Nísapayare nacarataca ema Pastor, nacapasirayaresami. Tásiha, tijunaracanainapa eta uvesana macurujiruanainihi” macahepa. 28Téhesera te néchepucapa te nécari, nínapucainapa nuyanainapa te Galilea. Ánaqui nucuchapiaheyare éti —máichapa ema Jesús.
29Émasera ema Pedro máichapa:
—Tayanapane, Tata, najunijicavipuca ena apamuriana, nútisera vahi nujunijicavimahi —máichapa.
30Ema Jesús máichavarepa:
—Nutupiruva numetacavi pítisami Pedro: Puiti juca yati, te apíhénapa eta táechajisirayare eta varayu, mapahe eta pépiyasiravayare vahi pímatinu —máichapa.
31Ema Pedro tijaranurusi eta majicapirahi. Ánipa macahe:
—Tayanapanepuca pímicapacanu, váhiquenesera népiyacavaimahi vahi nímativi, váhivare nínajiacavimahi —máichapa.
Étarichuhivare tacahehi eta náechajiriruvahi ena apamuriana máimitureana.
Ema Jesús tiyujaraca te Getsemaní
(Mt 26.36-46; Lc 22.39-46)
32Tacahe, títecapanapa eta te quinta Getsemaní. Tacahe, máichamuripa ena máimitureana:
—Éjacaichaha eta ani te juca. Ecuchapanuchaha. Núti nuyujarapanayare —máichapa.
33Tacahe, mámapa ánaquipana ema Pedro, émapa ema Jacobo, émapa ema Juan. Tépanavapa téñamava eta masamure, taicha muraca eta máichavaquenévayarehi. 34Tacahe, máichavacapa éna:
—Tétavicava eta táeñamirava muraca eta nusamure. Tavaraha ticapacanu. Ánasichaha ani te juca. Váhisera ecuimaca. Ecuneuchanuhi —máichavacapa.
35-36Tacahe, tipaipanapa ánaquipanachichahi éma. Tiáquipaicavapa eta te apaquehe. Eta mayujarasirahi, ánipa macahe:
—Tátachicha Nucaiyaquene, píti pirataha tamutu. Picatajicanupaini. Váhini tacuitauchavaini eta níchavaquenevayare. Váhini picuisapaini eta nucatajivairaya. Níjaracavasera núti eta nítauchiraya eta pivarahaquenehi píti —macahepa.
37Tásiha, téchepucapa. Tichavapa eta te návihahi ena máimitureana. Máimaharinehi éna, tímacanarichucha. Máichapa ema Pedro:
—Piti Simón, ¿pímacarichucha? ¿Tájaha tacayema pímacahi? Váiparinehi pímicatacanuhini pijaneacanuhini étanainahipucaini hora pácahehini. 38Éjamiuchava. Eyujarauchava apaesaina. Eyaseaca ema Viya eta etumevaina apaesa vahi macuiturucahe ema Satanás. Yátupihinéni eta iáchanevana taratahahi ticaratacava. Étasera eta éche máteji, vahi taratahaimahi ticaratacava —máichapa.
39Tacahe, tiápechavavarepa tiyana tiyujaraca. Eta mayujarasirahi, étarichuva eta máechajiriruvanahi. 40Tásiha, tichavavanepa eta te návihahi ena máimitureana. Máimahavarepa tímacanaripavare, taicha muracaripa eta náechapune. Tájinavare nacayemahini táichavenehi eta natsirirahi. Tacahe, tiyanavarepa tiyujarapana. 41Te mapahequenepa eta mayujarasirahi, tichavapa. Máichavacapa:
—¿Iápechavaipava ímaca? ¿Vuíchahapuca enarahacaquenénahini? ¡Taratapa! Jéhesare, puiti títecapapa eta nutuparahahi nacaratasiranuyare ena ticatianacanuanahi. 42Ávane ema tíjararecanuyare. Échepuca. Viyana viácapavaca —máichavacapa.
Nacaratacapa ema Jesús
(Mt 26.47-56; Lc 22.47-53; Jn 18.2-11)
43Téchajiricavaichaha ema Jesús, macahepainecha ema Júlasi. Mámamurihapaipahi ena camuriqueneana suntaruana. Ticaepuchiriquianapaipahi, étapa eta nayeheana espada. Éna, vanairucanahi nayehe ena ticatianacanahi ema Jesús. 44Ema Júlasi, tatiarihihi eta máicutiarayarehi eta náimatirayarehi ena suntaruana ema Jesús. Ani tacahehi eta máechajiriruvahi ema Júlasi:
—Ecunenuyare. Ema nétserareruyare, éma ecaratacaya. Machu ecaitica, muraca eta ecaratasiraina —máichavacapa.
45Te títecapanapa, mapauchapa ema Júlasi ema Jesús. Máichapa:
—Yátiheipa, tata Maestro —máichapa.
46Tásiha, máetserarecapa. Tacahe, ena suntaruana enevanepa nacaratacahi. 47Tacahe, ema émana apóstole, eta máimaira nacaratasirahi ema Jesús, mavehapa eta mayehe espada. Máquijica eta machaca ema mamusura ema aquenuca Caifás. 48Émasera ema Jesús máichavacapa ena suntaruana:
—¿Tájaha tacayema ecasiña eta espada, ecaepuchiriquipaipahivare eta ecaratasiranuyare, tímicutijiricavapa námerahihini núti? 49Étayapasica cape juca tamutuhi sácheana nucachanehehi nímitucahehi tayehe eta Templo. Váhivare epatsicavahini ecaratacanuhini. Tacahehisera éta, títauchavayarehi tamutu eta téchajiriruvana eta Sagrada Escritura —máichavacapa.
50Tacahe, tijunaracanapa namutu ena apóstoleana nanaquicapa ema Jesús. 51Matiarihivare ema émana amaperu achane. Téhicapahi. Ticaepacuhapahi eta te sávana. Tacahe, nacaratacavarepa éma apana. 52Tijunahisera manaquicapa eta máepacuhainihi sávana. Tiyanapa mamuriarepaipa.
Nacatupihapa ema Jesús te namirahu ena aquenucarahana
(Mt 26.57-68; Lc 22.54-55, 63-71; Jn 18.12-14, 19-24)
53-55Tacahe, nacaitecapapa ema Jesús te mapena ema corregidor. Ema Pedro, máehiequenehapahi éna, mayererehipahisera. Títujicavapa tisiapa eta te canchón tayehe eta mapena ema corregidor. Tásiha, téjacapa macachanemuripa ena suntaruana, tiásacavahi eta te yucu. Váhisera náimatihini éma. Tacahe, tiúrujicavanapa namutuyaréni ena apamuriana tuparairucana énapa ena aquenucarahana énapa ena escribánoana. Napanerechaipa, natanunuicaripa eta ticaviureyarehi ema Jesús. Náichuhapa ena tépiyaequenehanayarehi eta matapiravayarehi náicha, navarairahi náimicapacayarehi éma. Váhisera náichimavahini eta maviurevainahini. 56Camurianahinéni ena tépiyaequenehanahi éma, váhisera tácuticacahini eta nacayemaqueneanahi. 57Titupihanavarepa ena apamuriana tépiyahirahianayarehi. Ánipa macahe ema émana eta máepiyahiraivahi:
58—Núti nusamahi ani macahehi ema maca: “Núti nuvetataicayare eta juca Templo náepiyaruhi ena achaneana. Tásiha, te mapánaquenénapa sache, nímichavayare nucatupiha eta apana Templo. Váipasera tácutimahi eta náepiyaruhi ena achaneana”. Eta juca nusamaquenehi eta máechajiriruvanahi ema Jesús —macahepa ema tépiyahirahi.
59Váhiquenesera tácuticacahini eta máechajiriruvanahi nayehe ena apamuriana.
60Tacahe, ema corregidor téchepucapa eta mayaseresirayarehi ema Jesús. Ánipa maicha:
—¿Tájaha tacayema vahi pijicapavaca ena nani eta pimetauchacasivahi? ¿Yátupipuca eta nacayemaquenehi? Taicha vímahavi eta vahi picatiuchiravainahini —máichapa.
61Émasera ema Jesús vahi majicapavacahini. Timatinaichucha. Tásiha, mápechavare mayasereca ema corregidor:
—Nuvaraha pimetacanu. ¿Píti pímijachavahíjicacha pítihi Cristo ema vicuchapaquenehi, Machicha ema Viya? —máichapa.
62Tacahe, ema Jesús majicapapa:
—Yátupi nuti Cristonu. Nuti Manerejirunuhi ema Viya. Tásiha, numetacaheyare eta apana. Járajapaya eta sácheyare ímahanuyare eta néjasirayare te mavaure ema Viya máitupajijihaquenehi. Ímahanuyareva núti eta núcupaisirayareva, násihayare te anuma, támiranuyarepahi eta úcaji —máichapa.
63-64Tacahe, ema corregidor eta masamirahi, tisemarinehi ichape. Tivetsayujiacavapa eta mamuiriha eta masemanevahi. Tásiha, macahepa:
—¡Émaquenepa visama ema maca tépiyacavahi Machicha ema Viya! Tétavicavaipa eta maviureva taicha macaecahihi ema Viya. Vaipa tácamesa vitanucahini ena testigoanayare. Puiti esamaripa éti eta juca macayemaquenehi. ¿Tájaha vícharacayare puiti ema maca? —macahepa.
Tacahe, namutupa najicapa:
—¡Ticaviurevaipa! ¡Étaina táimicapaca! —nacahepa.
65Tacahe, nátutuáca éma. Náepacauquichavarepa, tásiha, náehamirahavarepa te mamira. Tásiha, náichapa:
—Te yátupihipuca pítihi Cristo, pímatinuyare nájahanupuca nuti néhavihi. ¡Pimetacahavi! —náichapa.
Énapa ena suntaruana, te námapaipahi, náehavarepa. Ichape eta náichirahi.
Ema Pedro tépiyacavapa vahi máimati ema Jesús
(Mt 26.69-75; Lc 22.56-62; Jn 18.15-18, 25-29)
66Tiuri, ema Pedro, matiarihichahahi eta te canchón. Tacahe, sucahepaipahi esu mavanara ema corregidor. 67Suímahapa ema Pedro, tiásacavahi. Suímararacapa eta mamira. Tásiha, suíchapa:
—Németeaca pítirichu ñichamuri eñi ñica Jesús, eñi nazareno —suíchapa.
68Émasera majicapapa:
—Vahi nímati ema péchajisihaquenehi. ¿Távihapuca pímatinenuhi píti? —máichapa.
Tacahe, tiyanapa éma eta te portón. Téchajicavanepa eta varayu. 69Suímahavarepa tiápechava esu esena. Sumetacavacapa ena natiarihiqueneanahi, suíchapa:
—Éñi ñica eñi nachamuri ena téhicanahi eñi Jesús —suíchapa.
70Tiápechavavarepa ema Pedro tépiyacava vahi máimatihini ema Jesús. Tacahe, te tiyererehachichavare, ena natiarihiquenehi náichapa ema Pedro:
—Yátupiquene pítirichu machamuri ema maena Jesús, taicha eta péchajisira, tímaticarehi eta piásihairahi te Galilea —náichapa.
71Tacahe, majicapapa:
—Máicuñacanuine ema Viya, te vahi nucucahe yátupina. Váhiquenesera nímati ema achane échajisihaquenehi —macahepa.
72Enurujipa tiápechava téchajica eta varayu. Tíjahúchavapa téchava ema Pedro eta macayemaquenehi ema Jesús: “Te tamirahuinapaichaha eta apíhequenéna téchajica eta varayu, píti mapahenaripa eta pépiyacavayare vahi pímatinu”. Eta máechavairahi ema Pedro, tépanavapa tíyaha.
Currently Selected:
San Marcos 14: ign
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
© 2012, Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.