Luuka 24
24
1Nädala esimese päeva#24:1. Ehk pühapäeva hommikul. hommikul vara läksid naised haua juurde, kaasas valmistatud lõhnaained. 2Nad leidsid, et kivi oli haua sissepääsu eest ära veeretatud, 3aga kui nad sisse läksid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu. 4Kui nad seal imestasid, mis toimub, ilmus äkitselt kaks meest, kes olid riietatud eredalt hiilgavatesse rõivaetesse. 5Naised kohkusid ja kummardusid näoli maha.
Nad ütlesid naistele: „Miks te otsite elavat surnute juurest? 6Ta ei ole siin, ta on surnuist üles tõusnud! Meenutage, mida ta teile rääkis, kui te olite alles Galileas: 7„Inimese Poeg antakse kurjade inimeste kätte ja lüüakse risti, aga kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.““
8Siis meenus neile, mida ta oli öelnud. 9Kui nad haua juurest tagasi tulid, rääkisid nad kõigest juhtunust üheteistkümnele jüngrile ja kõigile teistele. 10Need, kes juhtunust apostlitele rääkisid, olid Maarja Magdaleena, Johanna, Jaakobuse ema Maarja ja teised nendega koos olnud naised. 11Kuid neile tundus see rumalusena, seega ei uskunud nad naisi. 12Aga Peetrus tõusis ja jooksis haua juurde. Ta kummardus ja vaatas sisse ning nägi ainult haualinu. Nii läks ta tagasi koju, ise imestades, mis küll oli juhtunud.
13Samal päeval oli kaks jüngrit teel külasse nimega Emmaus, mis asub Jeruusalemmast umbes seitsme miili kaugusel. 14Nad rääkisid kõigest, mis oli juhtunud. 15Kui nad arutlesid ja vaidlesid, tuli Jeesus ja hakkas nendega koos kõndima. 16Aga neil ei lastud teda ära tunda.
17„Mille üle te siin teed käies arutlete?“ küsis ta neilt. Nad peatusid kurva näoga. 18Üks neist, keda hüüti Kleopaseks, vastas: „Kas sa oled Jeruusalemmas ainult külas? Sa oled ilmselt ainus inimene, kes ei tea viimastel päevadel juhtunust.“
19„Millest siis?“ küsis Jeesus. „Naatsareti Jeesusest,“ vastasid nad. „Ta oli prohvet, kes rääkis mõjuvõimsalt ning tegi suuri imetegusid Jumala ja kogu rahva ees. 20Kuid meie ülempreestrid ja juhid andsid ta surmamõistmiseks ja lõid ta risti. 21Me lootsime, et tema on see, kes päästab Iisraeli. Kõigest juhtunust on nüüd möödas kolm päeva.
22Aga mõned naised meie grupist üllatasid meid. 23Nad läksid koidikul haua juurde ega leidnud tema surnukeha. Nad tulid tagasi ja ütlesid, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid neile, et ta elab. 24Mõned meist läksid haua juurde ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu naised ütlesid, kuid nad ei näinud teda.“
25Jeesus ütles neile: „Te olete nii töntsi arusaamisega! Kui pikaldased olete te uskuma kõike seda, mida prohvetid on öelnud! 26Kas Messias ei pidanud kannatama enne, kui sai hiilgusesse minna?“ 27Seejärel alustas ta Moosesest ja kõigist prohvetitest ning selgitas neile kõike, mida oli tema kohta Pühakirjas öeldud.
28Kui nad lähenesid külale, kuhu nad teel olid, tegi Jeesus, nagu läheks ta edasi. 29Aga nad käisid talle peale, öeldes: „Tule ja jää meie juurde. On juba hilja, päev on peaaegu õhtus.“ Nii läks ta siis nende juurde sisse.
30Kui ta istus koos nendega sööma, võttis ta leiva, tänas, murdis ja andis neile. 31Nende silmad avati ja nad tundsid ta ära. Siis kadus ta nende silmist.
32Kaks jüngrit ütlesid teineteisele: „Kui ta meile Pühakirja selgitas, kas see ei sütitanud siis meid?“ 33Nad tõusid kohe püsti ja läksid Jeruusalemma tagasi. Nad leidsid üksteist jüngrid ja need, kes olid nendega koos, 34ütlesid: „Issand on tõesti surnuist üles tõusnud! Ta ilmus Siimonale.“
35Siis need, kes olid just saabunud, jutustasid teistele jüngritele, mis oli nendega teed käies juhtunud ja kuidas nad olid Jeesuse ära tundnud, kui ta leiba murdis. 36Kui nad alles rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teile!“ 37Nad olid jahmunud ja ehmunud ning arvasid, et näevad kummitust.
38„Miks te olete kohkunud? Miks te kahtlete?“ küsis ta neilt. 39„Vaadake mu käsi ja jalgu – te näete, et see olen mina. Katsuge mind, siis olete kindlad, sest kummitusel ei ole liha ega luid, nagu näete minul olevat.“
40Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja jalgu. 41Kuid nad ei suutnud ikka veel uskuda, sest nad olid elevil ja hämmastuses. Ta küsis neilt: „Kas teil on midagi süüa?“ 42Nad andsid talle tüki küpsetatud kala, 43ta võttis selle ja sõi seda nende silme all.
44Siis ütles Jeesus neile: „Seda ma selgitasin teile siis, kui olin veel teie juures. Kõik, mis minust on kirjutatud Moosese seaduses, prohvetites ja psalmides, pidi täide minema.“ 45Seejärel avas ta nende mõistuse, nii et nad suutsid Pühakirja mõista. 46Ta ütles neile: „Kirjutatud on, et Messias kannatab ja tõuseb kolmandal päeval surnuist üles ning tema nimel 47kuulutatakse meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigile rahvastele, alates Jeruusalemmast. 48Te olete kõige selle tunnistajad. 49Nüüd saadan ma teile selle, mida mu Isa on tõotanud, aga oodake linnas, kuni saate väe taevast.“
50Siis viis ta nad välja, kuni nad olid Betaania lähedal, ning tõstnud käed, õnnistas ta neid. 51Sel ajal kui ta neid õnnistas, lahkus ta neist ja ta võeti üles taevasse. 52Nad kummardasid teda ja läksid siis rõõmsana Jeruusalemma tagasi. 53Nad veetsid kogu oma aja templis Jumalat ülistades.
Valgt i Øjeblikket:
Luuka 24: PKP
Markering
Del
Kopiér
Vil du have dine markeringer gemt på tværs af alle dine enheder? Tilmeld dig eller log ind
Sihtasutus Piibel Kõigile. Released under Creative Commons Version 4 BY-SA
Luuka 24
24
1Nädala esimese päeva#24:1. Ehk pühapäeva hommikul. hommikul vara läksid naised haua juurde, kaasas valmistatud lõhnaained. 2Nad leidsid, et kivi oli haua sissepääsu eest ära veeretatud, 3aga kui nad sisse läksid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu. 4Kui nad seal imestasid, mis toimub, ilmus äkitselt kaks meest, kes olid riietatud eredalt hiilgavatesse rõivaetesse. 5Naised kohkusid ja kummardusid näoli maha.
Nad ütlesid naistele: „Miks te otsite elavat surnute juurest? 6Ta ei ole siin, ta on surnuist üles tõusnud! Meenutage, mida ta teile rääkis, kui te olite alles Galileas: 7„Inimese Poeg antakse kurjade inimeste kätte ja lüüakse risti, aga kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.““
8Siis meenus neile, mida ta oli öelnud. 9Kui nad haua juurest tagasi tulid, rääkisid nad kõigest juhtunust üheteistkümnele jüngrile ja kõigile teistele. 10Need, kes juhtunust apostlitele rääkisid, olid Maarja Magdaleena, Johanna, Jaakobuse ema Maarja ja teised nendega koos olnud naised. 11Kuid neile tundus see rumalusena, seega ei uskunud nad naisi. 12Aga Peetrus tõusis ja jooksis haua juurde. Ta kummardus ja vaatas sisse ning nägi ainult haualinu. Nii läks ta tagasi koju, ise imestades, mis küll oli juhtunud.
13Samal päeval oli kaks jüngrit teel külasse nimega Emmaus, mis asub Jeruusalemmast umbes seitsme miili kaugusel. 14Nad rääkisid kõigest, mis oli juhtunud. 15Kui nad arutlesid ja vaidlesid, tuli Jeesus ja hakkas nendega koos kõndima. 16Aga neil ei lastud teda ära tunda.
17„Mille üle te siin teed käies arutlete?“ küsis ta neilt. Nad peatusid kurva näoga. 18Üks neist, keda hüüti Kleopaseks, vastas: „Kas sa oled Jeruusalemmas ainult külas? Sa oled ilmselt ainus inimene, kes ei tea viimastel päevadel juhtunust.“
19„Millest siis?“ küsis Jeesus. „Naatsareti Jeesusest,“ vastasid nad. „Ta oli prohvet, kes rääkis mõjuvõimsalt ning tegi suuri imetegusid Jumala ja kogu rahva ees. 20Kuid meie ülempreestrid ja juhid andsid ta surmamõistmiseks ja lõid ta risti. 21Me lootsime, et tema on see, kes päästab Iisraeli. Kõigest juhtunust on nüüd möödas kolm päeva.
22Aga mõned naised meie grupist üllatasid meid. 23Nad läksid koidikul haua juurde ega leidnud tema surnukeha. Nad tulid tagasi ja ütlesid, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid neile, et ta elab. 24Mõned meist läksid haua juurde ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu naised ütlesid, kuid nad ei näinud teda.“
25Jeesus ütles neile: „Te olete nii töntsi arusaamisega! Kui pikaldased olete te uskuma kõike seda, mida prohvetid on öelnud! 26Kas Messias ei pidanud kannatama enne, kui sai hiilgusesse minna?“ 27Seejärel alustas ta Moosesest ja kõigist prohvetitest ning selgitas neile kõike, mida oli tema kohta Pühakirjas öeldud.
28Kui nad lähenesid külale, kuhu nad teel olid, tegi Jeesus, nagu läheks ta edasi. 29Aga nad käisid talle peale, öeldes: „Tule ja jää meie juurde. On juba hilja, päev on peaaegu õhtus.“ Nii läks ta siis nende juurde sisse.
30Kui ta istus koos nendega sööma, võttis ta leiva, tänas, murdis ja andis neile. 31Nende silmad avati ja nad tundsid ta ära. Siis kadus ta nende silmist.
32Kaks jüngrit ütlesid teineteisele: „Kui ta meile Pühakirja selgitas, kas see ei sütitanud siis meid?“ 33Nad tõusid kohe püsti ja läksid Jeruusalemma tagasi. Nad leidsid üksteist jüngrid ja need, kes olid nendega koos, 34ütlesid: „Issand on tõesti surnuist üles tõusnud! Ta ilmus Siimonale.“
35Siis need, kes olid just saabunud, jutustasid teistele jüngritele, mis oli nendega teed käies juhtunud ja kuidas nad olid Jeesuse ära tundnud, kui ta leiba murdis. 36Kui nad alles rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teile!“ 37Nad olid jahmunud ja ehmunud ning arvasid, et näevad kummitust.
38„Miks te olete kohkunud? Miks te kahtlete?“ küsis ta neilt. 39„Vaadake mu käsi ja jalgu – te näete, et see olen mina. Katsuge mind, siis olete kindlad, sest kummitusel ei ole liha ega luid, nagu näete minul olevat.“
40Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja jalgu. 41Kuid nad ei suutnud ikka veel uskuda, sest nad olid elevil ja hämmastuses. Ta küsis neilt: „Kas teil on midagi süüa?“ 42Nad andsid talle tüki küpsetatud kala, 43ta võttis selle ja sõi seda nende silme all.
44Siis ütles Jeesus neile: „Seda ma selgitasin teile siis, kui olin veel teie juures. Kõik, mis minust on kirjutatud Moosese seaduses, prohvetites ja psalmides, pidi täide minema.“ 45Seejärel avas ta nende mõistuse, nii et nad suutsid Pühakirja mõista. 46Ta ütles neile: „Kirjutatud on, et Messias kannatab ja tõuseb kolmandal päeval surnuist üles ning tema nimel 47kuulutatakse meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigile rahvastele, alates Jeruusalemmast. 48Te olete kõige selle tunnistajad. 49Nüüd saadan ma teile selle, mida mu Isa on tõotanud, aga oodake linnas, kuni saate väe taevast.“
50Siis viis ta nad välja, kuni nad olid Betaania lähedal, ning tõstnud käed, õnnistas ta neid. 51Sel ajal kui ta neid õnnistas, lahkus ta neist ja ta võeti üles taevasse. 52Nad kummardasid teda ja läksid siis rõõmsana Jeruusalemma tagasi. 53Nad veetsid kogu oma aja templis Jumalat ülistades.
Valgt i Øjeblikket:
:
Markering
Del
Kopiér
Vil du have dine markeringer gemt på tværs af alle dine enheder? Tilmeld dig eller log ind
Sihtasutus Piibel Kõigile. Released under Creative Commons Version 4 BY-SA