Lukas 20

20
Leejtwg Tsocai Rua Yexus
(Mathais 21:23-27; Malakaus 11:27-33)
1Muaj ib nub thaus Yexus tseem taabtom qha cov tuabneeg nyob huv lub Tuamtsev hab qhuabqha txug Txuj Moo Zoo, cov thawj povthawj hlub, cov xwbfwb kws qha Kevcai, nrug rua cov txwjlaug txawm tuaj 2nug Nwg has tas, “Koj qha rua peb seb, Koj tau cai qhovtwg lug ua tej nuav? Leejtwg tsocai rua Koj?”
3Yexus teb puab has tas, “Kuv los yuav nug mej ib lus hab. Mej sim qha rua Kuv seb, 4leejtwg tsocai rua Yauhaas muab tuabneeg ua kevcai rausdlej, Vaajtswv lossis tuabneeg?”
5Puab txawm sisthaam has tas, “Peb yuav teb lecaag? Yog peb has tas ‘Vaajtswv tsocai rua Yauhaas ua,’ Nwg yuav has tas, ‘Ua lecaag mej ho tsi ntseeg Yauhaas?’ 6Tabsis yog peb ho teb tas, ‘Tuabneeg tsocai rua Yauhaas ua,’ cov tuabneeg coob-coob kws nyob ntawm nuav yuav muab pobzeb ntaus peb, ruaqhov suavdlawg yeej paub tas Yauhaas yog ib tug xwbfwb cev Vaajtswv lug.” 7Yogle ntawd, puab txhaj teb tas, “Peb tsi paub, sov leejtwg tsocai rua nwg.”
8Yexus has rua puab tas, “Kuv los yuav tsi qha rua mej has tas leejtwg tsocai rua Kuv ua tej nuav hab.”
Zaaj Lug Pevtxwv Has Txug Cov Tuabneeg Kws Tu Lub Vaaj Txivmaab
(Mathais 21:33-46; Malakaus 12:1-12)
9Yexus txawm has ib zaaj lug pevtxwv rua puab noog: “Muaj ib tug txivneej cog ib cov txivmaab. Nwg muab cov txivmaab ntawd xauj rua ib cov tuabneeg tu, tes nwg txawm moog rua lwm tebchaws tau ntev loo. #Yaxaya 5:1 10Thaus txug lub caij dle txivmaab, nwg txawm khaiv ib tug tubqhe moog cuag cov tuabneeg kws tu lub vaaj hab sau tej txivmaab kws yog nwg feem lug rua nwg. Tabsis cov tuabneeg kws tu lub vaaj txawm muab tug tubqhe ntawd ntaus hab ntab nwg rov moog teg dlawb teg nplag. 11Tug tswv vaaj rov khaiv dlua ib tug tubqhe moog, tabsis cov tuabneeg kws tu lub vaaj muab nwg ntaus, ua saib tsi taug nwg, hab ntab nwg rov moog teg dlawb teg nplag. 12Tug tswv vaaj rov khaiv dlua tug tubqhe thib peb moog; cov tuabneeg kws tu lub vaaj kuj muab nwg ntaus saab kawg hab muab nwg pov rua saab ntug vaaj nrau.
13“Thaus ntawd, tug tswv vaaj has tas, ‘Kuv yuav ua lecaag? Kuv yuav khaiv kuv tug tub kws kuv hlub moog, uacaag los puab yeej yuav fwm nwg xwb!’ 14Tabsis thaus cov tuabneeg kws tu lub vaaj pum tug tub ntawd, puab txawm sisthaam has tas, ‘Tug nuav ntaag lau, yog tug tswv vaaj tug tub. Peb cale muab nwg tua povtseg, peb txhajle tau nwg tej teejtug!’ 15Yogle ntawd, puab txawm muab nwg thawb rua saab ntug vaaj nrau hab muab nwg tua lawm.
“Yexus nug has tas, ‘Mej xaav tas tug tswv vaaj yuav ua lecaag rua cov tuabneeg kws tu lub vaaj ntawd? 16Nwg yeej yuav moog muab puab cov ntawd tua povtseg hab muab lub vaaj ntawd tso rua lwmtug tu.’ ”
Thaus suavdlawg nov Yexus has le ntawd, puab has tas, “Thov kuas tsi xob muaj le ntawd ib zag le!”
17Yexus txawm saibntsoov puab hab nug has tas, “Vaajtswv Txujlug has lecaag? #Nnkauj 118:22
“ ‘Lub pobzeb kws cov tuabneeg ua tsev muab povtseg lawm,
lub ntawd tub dlhau lug ua lub kws tseemceeb dlua ndlais lawm.’
18Txhua tug kws qaug moog tsoo lub pobzeb ntawd, yuav tawg taag moog; hab yog lub pobzeb ntawd poob lug tsoo leejtwg, tug ntawd yuav ntsoog taag huv tuabsi.”
Nug Txug Kev Them Se
(Mathais 22:15-22; Malakaus 12:13-17)
19Cov xwbfwb kws qha Kevcai hab cov thawj povthawj hlub yeej npaajsab yuav nteg Yexus taamsim ntawd, vim puab paub tas Nwg txhobtxwm pav zaaj lug pevtxwv ntawd lug tawmtsaam puab xwb; tabsis puab kuj ntshai cov pejxeem. 20Yogle ntawd, puab txhaj pheej nrhav seb puas muaj sijhawm zoo nteg Yexus. Puab txawm ndlav qeeleej kuas uatxuj ua le tuabneeg ncaajnceeg moog nug Yexus le nuav le u, seb Nwg puas yuav has txhum, sub puab txhaj zoo nteg Nwg coj moog rua tug tswvxeev kws muaj fwjchim. 21Cov tuabneeg kws puab ndlav moog ntawd nug Yexus has tas, “Xwbfwb, peb paub tas tej lug kws Koj has hab tej kws Koj qha puavleej yog huv tuabsi le. Peb paub tas Koj tsi xaiv leejtwg ntsejmuag, tabsis Koj tsuas qha qhov tseeb txug Vaajtswv txujkev rua tuabneeg xwb. 22Koj qha rua peb seb, yog peb them se rua Xixas puas txhum peb txuj kevcai los tsi txhum?”
23Tabsis Yexus tub paub txug puab tej tswvyim phem ntawd lawm, Nwg txhaj has rua puab tas, 24“Muab ib lub nyaj lug rua kuv saib seb. Lub ntsejmuag hab lub npe kws txaug rua huv lub nyaj nuav yog leejtwg lub?”
Puab teb tas, “Yog Xixas lub.”
25Yexus has rua puab tas, “Yaam kws yog Xixas le cale muab rua Xixas, hab yaam kws yog Vaajtswv le cale muab rua Vaajtswv.”
26Puab yeej nteg tsi tau ib qho txhum dlaabtsi kws Yexus has taabmeeg suavdlawg le; puab xaav tsi thoob rua tej lug kws Nwg has ntawd tes puab txawm nyob tuabywv lawm.
Nug Txug Cov Tuabneeg Kws Tuag Sawv Rovqaab Lug
(Mathais 22:23-33; Malakaus 12:18-27)
27Cov Xadukais kws tsi ntseeg tas tuabneeg yuav sawv huv qhovtuag rovqaab lug, muaj qeeleej tuaj cuag Yexus hab nug has tas, #Tegnum 23:8 28“Xwbfwb, Mauxes sau txuj kevcai nuav qha rua peb has tas, ‘Yog ib tug quasyawg twg tuag thaus nwg tug quaspuj tseem tsi tau muaj mivnyuas, nwg tug kwv yuavtsum yuav tug namtij hab muaj tubki rua tug tijlaug.’ #2Kev 25:5 29Zagnua, muaj xyaa leej kwvtij; tug tijlaug hlub yuav quaspuj tabsis tseem tsi tau muaj mivnyuas tes nwg txawm tuag lawm. 30Tug kwv thib ob yuav tug namtij, 31hab tug kwv thib peb los kuj ua tuabyaam le ntawd hab. Xyaa leej kwvtij puavleej yuav tug quaspuj ntawd, tabsis puab puavleej tuag taag tsi tau muaj ib tug mivnyuas le. 32Thaus kawg tug quaspuj ntawd txawm tuag lawm hab. 33Yogle ntawd, thaus txug nub kws cov tuabneeg tuag sawv rovqaab lug, tug quaspuj ntawd yuav yog leejtwg tug quaspuj? Ruaqhov puab xyaa leej puavleej tau yuav nwg huv tuabsi lawm.”
34Yexus teb tas, “Cov quaspuj hab quasyawg tam nuav txhajle sisyuav xwb, 35tabsis cov quaspuj hab cov quasyawg kws tsimnyog sawv rovqaab lug tau txujsa hab moog nyob rua tam tomntej, cov ntawd yuav tsi sisyuav lossis muaj kev sistxis ua txwj ua nkawm lawm. 36Puab yuav zoo ib yaam le cov timtswv ceebtsheej hab yuav tsi txawj tuag le. Puab yog Vaajtswv cov mivnyuas, ruaqhov puab tub sawv huv qhovtuag rovqaab lug lawm. 37Mauxes yeej has meej-meej tas cov kws tuag lawm yuav sawv rov lug muaj txujsa. Nyob rua huv zaaj kws has txug cov nplaimtawg kws cig ntawm tsob ntoo, nwg hu tug Tswv has tas, ‘Anplahaas tug Vaajtswv, Ixaj tug Vaajtswv, hab Yakhauj tug Vaajtswv.’ #Tsiv 3:6 38Vaajtswv tsi yog cov tuabneeg tuag tug Vaajtswv, tabsis yog cov tuabneeg caj tug Vaajtswv. Ruaqhov nyob rua ntawm Nwg, tes txhua tug puavleej cajsa.”
39Cov xwbfwb kws qha Kevcai qeeleej has tas, “Xwbfwb, Koj teb tau zoo heev!” 40Ruaqhov puab tsi muaj cuabkaav nug Nwg ntxiv le lawm.
Nug Txug Tug Mexiyas
(Mathais 22:41-46; Malakaus 12:35-37)
41Yexus nug puab has tas, “Yuav ua lecaag has tau has tas tug Mexiyas yog Daviv le caajceg? 42Ruaqhov Daviv tau has tseg nyob rua huv phoo Ntawv Nkauj has tas:
“ ‘Tug Tswv has rua kuv tug Tswv has tas:
Lug nyob ntawm Kuv saab xis #Nnkauj 110:1
43moog txug thaus Kuv muab Koj cov yeebncuab ua lub tog tag taw huv Koj qaab xibtaws.’
44Daviv tub hu Nwg has tas ‘Tug Tswv’; es yuav ua lecaag has tau tas tug Mexiyas yog Daviv le caajceg?”
Yexus Ceebtoom Txug Cov Xwbfwb Kws Qha Kevcai
(Mathais 23:1-36; Malakaus 12:38-40)
45Thaus cov tuabneeg suavdlawg taabtom noog Yexus qha, Yexus has rua Nwg cov thwjtim has tas, 46“Mej yuavtsum ceevfaaj txug cov xwbfwb kws qha Kevcai. Puab nyam naav tej tsho ntev ncig moog ncig lug rua nuav rua u, hab nyam kuas tuabneeg hawm puab tom tej kab; puab xaiv moog nyob tej rooj kws tseemceeb huv tej tsev saablaaj, hab thaus muaj rooj noj rooj haus puab nyam nyob ntawm tej chaw saamxeeb xwb. 47Puab txhaav cov pujntsuag tej vaajtse yuav, hab uatxuj thov Vaajtswv ntev-ntev kuas suavdlawg qhuas puab! Puab cov nuav yuav raug txim nyaav tshaajplawg!”

נבחרו כעת:

Lukas 20: HNJ2022

הדגשה

שתפו

העתק

None

רוצים לשמור את ההדגשות שלכם בכל המכשירים שלכם? הירשמו או היכנסו