15
Puhas ja ebapuhas
1Siis tulid mõned variserid ja kirjatundjad Jeruusalemmast Jeesuse juurde ning küsisid: 2„Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese enne sööki käsi.“
3Jeesus vastas neile: „Miks te ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast? 4Jumal on ju öelnud: „Austa oma isa ja ema!“ ning „Kes oma isa või ema neab, peab surema.“ 5Kuid teie ütlete, et kui keegi ütleb oma isale või emale: „Selle toetuse, mis sa pidid minu käest saama, ma annan ohvrianniks Jumalale,“ 6siis ta ei pea oma isa austama. Te olete teinud Jumala sõna tühjaks oma pärimusega! 7Te silmakirjatsejad, eks ole prohvet Jesaja õigesti kuulutanud teie kohta:
8„See rahvas austab mind oma huultega,
nende süda on aga minust kaugel.
9Ilmaaegu nad teenivad mind,
õpetades õpetusi, mis on vaid inimeste reeglid.“ “
10Ja Jeesus kutsus rahva enda juurde ning ütles: „Kuulge ja mõistke! 11Inimest ei rüveta mitte see, mis suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb – see rüvetab inimest.“
12Siis jüngrid tulid tema juurde ja ütlesid:
„Kas sa tead, et variserid vihastasid, kui nad seda kuulsid?“
13Jeesus aga vastas neile: „Iga taim, mida minu taevane Isa pole istutanud, juuritakse välja. 14Laske neil olla! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.“
15„Seleta meile seda tähendamissõna!“ palus Peetrus.
16„Kas ka teie veel ei mõista?“ küsis Jeesus. 17„Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse läheb, liigub edasi kõhtu ja heidetakse taas välja? 18Aga mis suust väljub, tuleb südamest ja see rüvetab inimest. 19Sest südamest lähtub kurje mõtteid – mõrva, abielurikkumist, hoorust, vargust, valetunnistusi ja laimu. 20Need rüvetavad inimest, aga pesemata kätega söömine ei rüveta.“
Kaanani naise usk
21Ja Jeesus lahkus sealt ning läks Tüürose ja Siidoni aladele. 22Üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: „Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Mu tütar vaevleb rängalt kurja vaimu käes!“
23Kuid Jeesus ei vastanud sõnagi. Siis jüngrid astusid tema juurde ja palusid teda: „Saada ta minema, sest ta karjub meie kannul!“
24Jeesus vastas: „Mind on läkitatud üksnes Iisraeli rahva kadunud lammaste juurde.“ 25Ent naine tuli ja põlvitas Jeesuse ette, öeldes: „Issand, aita mind!“
26„Ei sobi võtta laste leiba ja visata koertele,“ kostis Jeesus.
27„Jah, Issand,“ ütles naine, „ometi söövad koerad raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.“
28„Naine, sinu usk on suur!“ vastas Jeesus, „Sündigu sulle, nagu sa soovid!“ Ja tema tütar sai terveks samal tunnil.
Jeesus toidab neli tuhat meest
29Jeesus lahkus sealt ja jõudis Galilea mere äärde. Ta läks üles mäele ja istus maha. 30Tema juurde tuli palju rahvast, tuues kaasa halvatuid, pimedaid, vigaseid, tummi ja palju teisi. Nad panid haiged Jeesuse jalge ette ja ta tegi nad terveks, 31nõnda et inimesed imestasid, nähes tummi rääkimas, vigaseid tervena, halvatuid kõndimas ja pimedaid nägemas. Ning nad ülistasid Iisraeli Jumalat.
32Jeesus aga kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: „Mul on rahvast kahju. Nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa. Ma ei taha neid näljastena ära saata, muidu võivad nad teel nõrkeda.“
33„Kust me saaksime siin inimtühjas kohas leiba nii suure rahvahulga toitmiseks?“ küsisid jüngrid.
34„Mitu leiba teil on?“ küsis Jeesus neilt.
„Seitse. Ja mõned kalakesed ka,“ vastasid nad.
35Siis käskis Jeesus rahval maha istuda, 36võttis seitse leiba ja kalad, tänas, murdis need ja ulatas jüngritele, jüngrid andsid aga rahvale. 37Kõik sõid ja said söönuks ning ülejäänud palukesi koguti kokku seitse korvitäit. 38Sööjaid oli seal neli tuhat meest, arvestamata naisi ja lapsi. 39Ja kui Jeesus oli rahva minema saatnud, astus ta paati ja suundus Magdala alale.