SAN MATEO 5

5
Buuropʉ Jesús cʉ̃ ca buerique
(Lc 6.20-23)
1Paʉ bojocare ĩari, Jesús pea ʉ̃tãgʉ ca nii mʉa waari buuropʉ maa waa, ea nuu waawi. To biro cʉ̃ ca biiro cʉ̃ buerã cãa cʉ̃ pʉto pee nea poo waawa. 2Cʉ̃ pea o biro cʉ̃jare ĩi bue jʉo waawi:
3—Ʉjea niima, ca boo pacarã yeri ca yeri cʉtirã; Ʉmʉreco Pacʉ cʉ̃ ca dotiri tabea cʉ̃ja yaa tabe nii.
4Ʉjea niima ñañaro ca tamʉorã, tʉgoeña tutuariquere tiicojo ecorucuma.
5Ʉjea niima “O biro ca biirã jãa nii,” ca ĩitirã; Ʉmʉreco Pacʉ “Yʉ tiicojorucu,” cʉ̃ ca ĩirica yepare cʉo earucuma.
6Ʉjea niima, añurijere tiirʉgarã, oco jinirʉga, aʉa boa, biirãre biro ca bii tʉgoeñarã; cʉ̃ja ca tiirʉgarore biro cʉ̃jare ca bii bojaro ʉjea niirucuma.
7Ʉjea niima ca boo paca ĩarã; Ʉmʉreco Pacʉ cãa cʉ̃jare boo paca ĩarucumi.
8Ʉjea niima, cʉ̃ja yeripʉ añurije wado ca tʉgoeñarã; cʉ̃ja, Ʉmʉreco Pacʉre ĩarucuma.
9Ʉjea niima, añuro jĩcãri mena niirique maquẽre ca pade niirã; Ʉmʉreco Pacʉ, “Yʉ puna,” cʉ̃jare ĩirucumi.
10Ʉjea niima, añurijere tiima ĩirã, ñañaro cʉ̃ja ca tiirʉga nʉnʉjeerã; Ʉmʉreco Pacʉ cʉ̃ ca doti niiri tabea cʉ̃ja yaa tabe nii.
11”Ʉjea niirã mʉja niirucu, yʉ yee jʉori, bojoca ñañarije mʉjare ĩi tuti, ñañaro mʉjare tii, ñucã ĩi ditorãra mʉja menare niipetirije ñañarije ĩi, cʉ̃ja ca ĩiro. 12Ʉjea niiña; añuro ʉjea niirã niiña. Ʉmʉreco tutipʉ añurijere pairo mʉja tiicojo ecorucu. Mʉja jʉguero ca dooricarã Ʉmʉreco Pacʉ yee quetire wede jʉgueri maja cãare o birora ñañaro cʉ̃jare tiirʉga nʉnʉjeeupa.
Moa, to biri ca boerije
(Mc 9.50; Lc 14.34-35)
13”Mʉja ati yepa macãrã moa mʉja nii. ¿Moa, ca ocarije to ca peticoajata, do biro pee biicãri ñucã nemo to oca eabogajati? Ca ocatirijepʉa ñee ʉno pee añuti. To biri macãpʉ cʉ̃ja ca cõarijere bojoca pea teere ʉta yaio batecãma. 14Mʉja ati yepare ca ʉ̃ʉ boerije mʉja nii. Jĩcã macã ʉ̃tãgʉ jotoa ca niiri macã do biro pee bii yai majiti. 15Ñucã jĩa boericagare upa coro doca pee cũurʉgarã méé jĩa tuama. To biro tiitirã, emʉaro pee peoma, wii ca niirã niipetirãre to ʉ̃ʉ boejato ĩirã. 16Teere birora mʉja cãa, bojoca cʉ̃ja ca ĩa cojoro añurijere tii niiña. Añuro mʉja ca tii niirijere ĩari, niipetirã cʉ̃ja Pacʉ ʉmʉreco tutipʉ ca niigʉre cʉ̃ja ca baja peopere biro ĩirã.
Doti cũurique maquẽre Jesús cʉ̃ ca buerique
17”Mʉja, “Doti cũuriquere, Ʉmʉreco Pacʉ yee quetire wede jʉgueri maja cʉ̃ja ca wede cũuquĩriquere, cõagʉ doogʉ doojacupi,” ĩi tʉgoeñaticãña. Teere cõagʉ doogʉ méé yʉ biiwʉ. Tee ca ĩirore biro tiigʉ doogʉ pee yʉ doowʉ. 18Yee méé mʉjare yʉ ĩi: Ména, ati ʉmʉreco, ati yepa, ca niiro, doti cũuriquea, jĩcã tabeacã ʉnora, jĩcã wãmeacã ʉnora, yai nʉcãcoa biitirucu, tee niipetirije ca ĩirore biro ca biiparo jʉguerore. 19To biri doti cũurique ca dotirijere bʉaro ca biitirijeacã ʉnorena tee ca ĩirore biro tii nʉnʉjeeti, aperã cãare “Tee ca ĩirore biro tii nʉnʉjeeya,” ĩi bue majioti, ca biigʉa, Ʉmʉreco Pacʉ cʉ̃ ca doti niiri tabepʉre “Watoa macʉ̃ niimi,” ĩi ecorucumi. Doti cũurique ca ĩirore biro tii nʉnʉjee, ñucã aperã cãare “Tee ca ĩirore biro tii nʉnʉjeeya,” cʉ̃jare ca ĩi bue majio ca tiigʉa, Ʉmʉreco Pacʉ cʉ̃ ca doti niiri tabepʉre “Ca nii majuropeegʉ niimi,” ĩi ecorucumi.
20”To biri doti cũuriquere jʉo bueri majare, fariseos're, Ʉmʉreco Pacʉ cʉ̃ ca ĩa cojoro añurije tii niiriquere cʉ̃jare mʉja ca tii ametʉa nʉcãtijata, jĩcãti ʉno peera Ʉmʉreco Pacʉ cʉ̃ ca doti niiri tabepʉre mʉja eatirucu.
Ajiarique maquẽre Jesús cʉ̃ ca wederique
(Lc 12.57-59)
21”Mʉja, mʉja ñicʉ̃ jʉ̃mʉapʉre: “Jĩaticãña. Ca jĩagʉa, jãiña bejeri majapʉ cʉ̃ja ca jãiña beje niigʉ tuacãrucumi,” ĩiriquere mʉja tʉojacupa.#5.21 Ex 20.13; Dt 5.17. 22Yʉ pea o biro mʉjare yʉ ĩi: No ca boogʉ cʉ̃ yee wedegʉ mena ca ajiagʉa, jãiña bejeri majapʉ cʉ̃ja ca jãiña beje niigʉ tuacãrucumi. Ñucã cʉ̃ yee wedegʉre ñañarije ca ĩi tutigʉa, ʉparã ca nii majuropeerãpʉ#5.22 Junta Suprema. cʉ̃ja ca jãiña beje niigʉ tuacãrucumi. Ñucã no ca boogʉ cʉ̃ yee wedegʉre, “Ca tʉgoeña majitigʉ,” ca ĩi tutigʉa, pecame ca ʉ̃ʉ yatitiri pecamepʉ ñañaro ca bii yaipʉ niirucumi.
23”To biri Ʉmʉreco Pacʉre mʉ ca tiicojo nʉcʉ̃ bʉorijere joe mʉenerica tutupʉ teere mʉ ca jee waajata, toopʉ niigʉra mʉ yee wedegʉre ñañaro mʉ ca tiiriquere mʉ ca tʉgoeña bʉajata, 24tii tutu pʉtora tii nʉcʉ̃ bʉorʉgʉ mʉ ca jee waariquere cũu, mʉ yee wedegʉre ñañaro mʉ ca tiiriquere, cʉ̃ mena wederique queno jʉogʉja. To biro tii yapanoripʉ docare tua doo, tiicojo nʉcʉ̃ bʉorʉgʉ mʉ ca jee waariquere joe mʉeneña. 25Ñucã mʉre ca ĩa tutigʉ, ʉparãpʉre mʉre cʉ̃ ca wedejãarʉgajata, yoari mééra ca jãiña bejegʉ pʉtopʉ ami waarʉgʉ cʉ̃ ca tii niiropʉra cʉ̃ mena ameri wede quenoña, cʉ̃ pʉtopʉ mʉre cʉ̃ ca ami waatipere biro ĩigʉ. To biro mʉ ca tiitijata, ca coterã uwamarãpʉre mʉre tiicojo, ñucã cʉ̃ja pea mʉre tia cũu, tiicãrucuma. 26Yee méé mʉre yʉ ĩi: “Wapa tiirica tii ca tʉjari tiiacãpʉ mʉ ca wapa tiitijata, toore mʉ wititirucu”.
Tii epericarã cʉtirique maquẽre Jesús cʉ̃ ca wederique
27”Ñucã, “Mʉ nʉmo ca niitigopʉre tii epeticãña,” ĩiriquere mʉja tʉojacupa. 28“Yʉ pea, no ca boogʉ jĩcõ nomiore, cõre tiirʉgarique mena ca ĩagʉa, mee cʉ̃ yeri cʉ̃ ca tʉgoeñarijepʉ cõ mena tiicã yerijãa waami,” yʉ ĩi. 29To biri mʉ capega díámacʉ̃ nʉña macãga ñañarije mʉ ca tiiro to ca tiijata, jade wee amiri yoaropʉ cõacãña. Jĩcã tabera mʉ upʉ macã tabe to ca bii yairo añujañu. Niipetiri upʉ menapʉra pecame ca ʉ̃ʉ yatitiri pecame pee mʉ ca cõa joe ecojata docare añuti. 30Ñucã mʉ amo díámacʉ̃ nʉña ñañarije mʉ ca tiiro to ca tiijata, paa taari, yoaropʉ cõacãña. Jĩcã tabera mʉ upʉ macã tabe to ca bii yairo añujañu. Niipetiri upʉ menapʉra pecame ca ʉ̃ʉ yatitiri pecame pee mʉ ca cõa joe ecojata docare añuti.
Ameri cõariquere Jesús cʉ̃ ca wederique
(Mt 19.9; Mc 10.11-12; Lc 16.18)
31”Ñucã o biro ĩirique niiupa: “No ca boogʉ cʉ̃ nʉmore cʉ̃ ca cõajata, ‘To biro cõ ca biirije jʉori cõre yʉ cõa,’ ĩirica pũurore tiicojorique niirucu,” ĩirique niiupa. 32Yʉ pea o biro mʉjare yʉ ĩi: Jĩcʉ̃ cʉ̃ nʉmore, apĩ mena cõ ca tii epeti pacaro cõre cʉ̃ ca cõajata, cõ manʉ ca niitigʉpʉre cõ ca tiiro cõre tii buiyeegʉ tiimi. Ca manʉ cõaricore ca nʉmo cʉtigʉa, cʉ̃ nʉmo ca niitigopʉre tii epegʉ tiimi.
“Yee méé yʉ ĩi,” ĩiriquere Jesús cʉ̃ ca wederique
33”Ñucã mʉja ñicʉ̃ jʉ̃mʉapʉre, o biro cʉ̃jare cʉ̃ ca ĩiriquere mʉja tʉojacupa: “ ‘Yee méé jãa ĩi,’ ĩirique mena, jãa tiicojorucu Ʉpʉre mʉja ca ĩiriquere, mʉja ca ĩiricarore biro tiiya,” ĩiriquere.#5.33 Nm 30.2. 34Yʉ pea o biro mʉjare yʉ ĩi: Díámacʉ̃ra “Yee méé yʉ ĩi,” ĩiti majuropeecãña. “Ʉmʉreco quejero#5.34 “Jãa ca ĩirore biro jãa tiirucu,” ĩirã ĩirique. mena yʉ ĩi,” ĩiticãña. Ʉmʉreco quejeroa, Ʉmʉreco Pacʉ cʉ̃ ca duwiri tabe nii. 35Ñucã, ati yepa mena cãare ĩiticãña. Ati yepa cãa, Ʉmʉreco Pacʉ cʉ̃ ca ʉta cũuri tabe niiro bii. Ñucã, “Jerusalén mena yʉ ĩi,” ĩiticãña. Tii macã, Wiogʉ do biro Ca Tiiya Manigʉ yaa macã niiro bii. 36Ñucã, mʉja dʉpʉga mena cãare ĩiticãña. Mʉja poare jĩcã daarena ca botiri daa, ca ñiiri daa, ca niiro mʉja tii majiti. 37Mee, “Yʉ tiirucu,” “Yʉ tiiticu,” ĩirique menara añucã. Atere mʉja ca camotatijata, ca ñañagʉ yeere tiirã mʉja tii.#5.37 Stg 5.12.
Ñañaro tii amerique maquẽre cʉ̃ ca wederique
(Lc 6.29-30)
38”O biro ĩiriquere mʉja tʉojacupa: “Mʉ capere cʉ̃ ca ñañojata, mʉ cãa to birora cʉ̃re tii ameña. Ñucã mʉ upire cʉ̃ ca paa peejata, mʉ cãa to birora cʉ̃re tii ameña,” ĩiriquere. 39To biro ca ĩimijata cãare, yʉ pea o biro mʉjare yʉ ĩi: “Ñañaro mʉjare cʉ̃ja ca tiimijata cãare, ameticãña. Jĩcʉ̃ ʉno mʉja wajopuare cʉ̃ ca paajata, ape nʉña cãare paa dotiya. 40Ñucã jĩcʉ̃ ʉno mʉjare wedejãacãri, mʉja jutirore cʉ̃ ca ẽmarʉgajata, jotoa mʉja ca jãñarito cãare cʉ̃ amicoajato,” ĩicãña. 41No ca boogʉ, apeye ʉno jĩcã kilómetro mʉjare cʉ̃ ca jee waa dotijata, pʉa kilómetropʉ cʉ̃re jee waa bojaya. 42No ca boogʉ apeye ʉno mʉjare ca jãigʉre, cʉ̃re tiicojoya. Mʉja yeere ca wajorã cãare, “Jãa wajoti,” ĩiticãña.
Ca ĩa tutirãre mairique
(Lc 6.27-28, 32-36)
43”Ñucã o biro ĩiriquere mʉja tʉojacupa: “Mʉ mena macʉ̃re mai, mʉre ca ĩa tutigʉ peera ĩa tuti, tiiya,” ĩiriquere.#5.43 Lv 19.18. 44To biro ca ĩimijata cãare, yʉ pea o biro mʉjare yʉ ĩi: Mʉjare ca ĩa tutirãre mai, ñañaro tiirʉgarã mʉjare ca nʉnʉrãre juu bue boja, tiiya. 45To biro tiirã mʉja Pacʉ ʉmʉreco tutipʉ ca niigʉ puna mʉja niirucu. Cʉ̃a, cʉ̃ muipũre ca bojoca ñañarã, ca bojoca añurã, cʉ̃ja ca niiro cãare cʉ̃ ca ajiro tii, ñucã to birora ñañarije ca tiirã, añurije ca tiirã, cʉ̃ja ca niiri taberi cãare oco ca pearo tii, tiimi. 46Mʉjare ca mairã wadore mʉja ca maijata, ¿ñee ʉno añurije mʉja tiicojo ecorãti? Roma maquẽ ca niipere wapa jee bojari majapʉ cãa, to birora biirique cʉtima. 47Ñucã mʉja yaarã wadore mʉja ca añu dotijata, ¿ñee ʉno pee añurijere tii ametʉene nʉcãrã mʉja tiiti? Ʉmʉreco Pacʉre ca majitirãpʉ cãa, to biirijera biima. 48Mʉja Pacʉ, ʉmʉreco tutipʉ ca niigʉ añugʉ cʉ̃ ca niirore birora, mʉja cãa, añurã niiña —ĩi wedewi Jesús.

Seçili Olanlar:

SAN MATEO 5: bao

Vurgu

Paylaş

Kopyala

None

Önemli anlarınızın tüm cihazlarınıza kaydedilmesini mi istiyorsunuz? Kayıt olun ya da giriş yapın