Johannese 11

11
Laatsaruse surm
1Siis jäi haigeks üks mees – Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast. 2Maarja oli seesama, kes oli võidnud Issandat hinnalise lõhnasalviga ja kuivatanud ta jalgu oma juustega – tema vend Laatsarus oligi jäänud haigeks. 3Seepärast saatsid õed Jeesusele sõna: „Issand, su sõber, keda sa armastad, on haige.“
4Seda kuuldes ütles Jeesus: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala auks, et austada selle läbi Jumala Poega.“ 5Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust. 6Kuigi ta kuulis Laatsaruse haigestumisest, jäi Jeesus veel kaheks päevaks sinna, kus ta viibis, 7enne kui ütles oma jüngritele: „Lähme tagasi Juudamaale!“
8„Rabi!“ vastasid need. „Alles see oli, kui juudid tahtsid sind kividega surnuks visata, ja juba lähed sa tagasi!“
9„Eks igas päevas ole kaksteist tundi?“ ütles Jeesus. „Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle ilma valgust. 10Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest tal pole valgust.“
11Seda öelnud, lausus ta: „Meie sõber Laatsarus on uinunud. Aga ma lähen teda üles äratama.“
12„Issand,“ vastasid jüngrid, „kui ta magab, on tal varsti parem!“ 13Ent Jeesus oli rääkinud Laatsaruse surmast, nemad aga arvasid, et ta mõtles tavalist und.
14Nüüd ütles Jeesus neile otse: „Laatsarus on surnud, 15ja teie pärast ma olen rõõmus, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Lähme tema juurde!“
16Siis ütles jünger nimega Toomas ehk Kaksik oma kaaslastele: „Lähme ka meie, et surra koos temaga!“
Jeesus lohutab Laatsaruse õdesid
17Kohale jõudes leidis Jeesus, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas lamanud. 18Betaania asus Jeruusalemma lähedal, vaid kolme kilomeetri kaugusel. 19Paljud juudid olid tulnud Marta ja Maarja kodusse, et lohutada neid venna surma pärast. 20Kui Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta temale vastu. Maarja aga jäi koju.
21„Issand, kui sina oleksid olnud siin,“ ütles Marta Jeesusele, „ei oleks mu vend surnud. 22Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes temalt palud.“
23„Sinu vend tõuseb üles,“ ütles Jeesus.
24„Ma tean, ta tõuseb üles viimase päeva ülestõusmises,“ vastas Marta.
25„Mina olen ülestõusmine ja elu,“ ütles Jeesus. „Kes minusse usub, see elab, ehkki ta sureb. 26Ükski, kes elab ja kes usub minusse, ei sure iial. Usud sa seda?“
27„Jah, Issand,“ vastas Marta. „Ma tõesti usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes pidi maailma tulema.“
28Seda öelnud, läks Marta koju ja kutsus vaikselt oma õde Maarjat: „Õpetaja on kohal ja ta kutsub sind!“ 29Nende sõnade peale tõusis Maarja ruttu ja läks Jeesuse juurde. 30Jeesus aga ei olnud veel jõudnud külasse, vaid viibis seal, kuhu Marta oli talle vastu läinud. 31Kui Maarjat lohutama tulnud juudid nägid, kui kärmesti ta tõusis ja majast väljus, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb haua juurde nutma.
32Kuid Maarja läks sinna, kus oli Jeesus, ja langes ta jalge ette sõnadega: „Issand, kui sa oleksid olnud siin, ei oleks mu vend surnud!“
33Nähes Maarjat ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, oli Jeesus vaimus vihane ja küsis ärritunult:
34„Kuhu te ta panite?“
Nemad vastasid: „Tule ja vaata, Issand!“
35Jeesus nuttis.
36Seepeale tähendasid juudid üksteisele: „Vaadake, kuidas ta teda armastas!“
37Kuid mõned neist küsisid: „Kas tema, kes tegi pimeda nägijaks, ei oleks võinud hoida Laatsarust suremast?“
Jeesus äratab Laatsaruse surmast
38Jeesus, olles veelkord vihane, tuli hauakambri juurde. See oli koobas, millele oli kivi sissekäigu ette pandud. 39„Veeretage kivi kõrvale!“ käskis Jeesus.
„Issand,“ vastas surnu õde Marta, „ta juba lehkab. Täna on neljas päev pärast matust.“
40Jeesus vastas: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usud, siis sa saad näha Jumala au?“
41Nüüd veeretati kivi kõrvale. Jeesus tõstis pilgu taeva poole ja ütles: „Isa, ma tänan sind, et sa oled mind kuulnud. 42Mina tean, et sa kuuled mind alati. Ütlen seda vaid inimeste pärast, kes siin seisavad, et nad usuksid, et sina oled minu läkitanud.“
43Seda öelnud, hüüdis Jeesus valjusti: „Laatsarus, tule välja!“ 44Ja surnu tuli hauast välja, käed ja jalad linasesse riidesse mähitud, higirätik näo ümber.
„Siduge ta lahti ja laske tal minna!“ käskis Jeesus.
Plaan Jeesus tappa
45Seetõttu hakkasid temasse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarjale külla ja näinud, mis oli sündinud. 46Kuid mõned neist läksid variseride juurde ja rääkisid neile, mis Jeesus oli teinud. 47Siis kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu.
„Mida me ette võtame?“ arutasid nad. „See inimene annab palju tunnustähti. 48Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja pühivad maa pealt ära nii meie templi kui ka rahva.“
49Ent üks nende seast, mees nimega Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles: „Te ei tea midagi! 50Te ei mõista, et teie jaoks on parem, kui üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.“
51Neid sõnu ei öelnud ta omast peast, vaid selle aasta ülempreestrina kuulutas ta ette, et Jeesus peab surema juudi rahva eest, 52ja mitte ainult nende eest, vaid üle kogu maailma pillutatud Jumala laste eest, tuues nad kokku ja tehes nad üheks. 53Sellest päevast peale otsustasid juutide ülemad Jeesuse ära tappa.
54Seepärast ei liikunud Jeesus Juudamaal enam avalikult ringi, vaid siirdus kõrbeäärsesse piirkonda, Efraimi külla, ning peatus seal oma jüngritega.
55Ent juutide paasapühad olid tulemas ning palju maarahvast läks pühade eel aegsasti Jeruusalemma, et võtta osa puhastustalitustest. 56Nad otsisid Jeesust ja arutasid templis seistes: „Mis te arvate? Kas ta ei tulegi pühadeks?“ 57Sest ülempreestrid ja variserid olid saatnud laiali korraldused, et kui keegi teab Jeesuse asukohta, peab ta sellest neile teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.

S'ha seleccionat:

Johannese 11: PKEK

Subratllat

Comparteix

Copia

None

Vols que els teus subratllats es desin a tots els teus dispositius? Registra't o inicia sessió