Johannese 8
8
1Aga Jeesus läks Õlimäele.
2Varahommikul tuli ta tagasi templisse ning tema ümber kogunes suur rahvahulk. Ta istus ja hakkas neid õpetama. 3Siis tõid kirjatundjad ja variserid sinna naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Nad panid ta kõigi ette seisma 4ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati äsja abielurikkumiselt. 5Moosese Seadus käsib meil säärased naised kividega surnuks visata, aga mida ütled sina?“ 6Selle küsimusega püüdsid nad teda lõksu meelitada, et saada alust tema süüdistamiseks.
Ent Jeesus kummardas maha ja kirjutas sõrmega maapinnale. 7Kui nad aga küsimist ei jätnud, ajas ta enese sirgu ja ütles: „Kes teie seast on patuta, visaku esimesena kivi!“ 8Siis kummardas ta jälle ja kirjutas maapinnale.
9Ent need, kes olid kuulnud ta sõnu, lahkusid üksteise järel, alates vanimast, kuni kohale jäid vaid Jeesus ja naine, kes ikka veel seisis. 10Jeesus ajas enese sirgu ja küsis: „Naine, kus nad siis on? Kas keegi ei mõistnudki sind surma?“
11„Ei keegi, Issand!“ vastas naine.
„Minagi ei mõista sind surma,“ ütles Jeesus. „Mine, ja siitpeale ära tee enam pattu!“
Vaidlus Jeesuse tunnistuse üle
12Kui Jeesus rääkis taas rahvale, ütles ta: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei kõnni iialgi pimeduses, vaid tal on elu valgus.“
13Variserid ütlesid talle: „Sa tunnistad iseenda kohta. Sinu tunnistus ei kehti.“
14„Isegi kui ma tunnistan iseenda kohta,“ vastas Jeesus, „on minu tunnistus tõene, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Teie aga ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. 15Teie mõistate kohut inimliku arusaamise kohaselt, mina aga ei mõista kellelegi üle kohut. 16Ja kui ma mõistaksingi kohut, oleks minu otsus õige, sest ma ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes mind saatis. 17Samamoodi on ju ka teie Seaduses kirjas, et kahe tunnistaja ütlus on tõsi. 18Mina tunnistan enesest ja minust tunnistab Isa, kes on mind saatnud.“
19„Kus on sinu isa?“ küsisid nad siis temalt.
„Teie ei tunne mind ega minu Isa,“ vastas Jeesus. „Kui te tunneksite mind, siis te tunneksite ka minu Isa.“ 20Seda rääkis Jeesus templis varalaeka juures õpetades. Kuid keegi ei võtnud teda kinni, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
Vaidlus selle üle, kes on Jeesus
21Siis ütles Jeesus neile: „Mina lähen ära ja te otsite mind taga ning surete oma patus. Sinna, kuhu mina lähen, ei saa teie järele tulla.“
22Juudid küsisid üksteiselt: „Ega ta end ometi tappa kavatse, et ta ütleb „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie järele tulla“?“
23Jeesus ütles neile: „Teie olete pärit alt, mina olen pärit ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. 24Ma ütlesin teile, et te surete oma pattudesse. Kui te ei usu, et mina olen tema, siis te tõesti surete oma pattudesse.“
25„Kes sa siis oled?“ küsisid nemad.
„Mida ma olen teile algusest peale rääkinud?“ vastas Jeesus. 26„Mul on palju teie süüdimõistmiseks öelda. Tema, kes mu saatis, on usaldusväärne, ja mida ma temalt olen kuulnud, räägin ma maailmale.“
27Nad ei mõistnud, et ta rääkis neile Isast. 28Jeesus ütles neile: „Kui te olete Inimese Poja ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see, ja et mina ei tee midagi omapäi, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. 29Minu Läkitaja on minuga; ta ei ole iial jätnud mind üksi, sest ma teen alati seda, mis talle meeldib.“ 30Seda kuuldes uskusid paljud temasse.
Aabrahami lapsed
31Siis ütles Jeesus temasse uskuma hakanud juutidele: „Kui te jääte minu õpetusse, olete te tõepoolest minu jüngrid. 32Siis te tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks.“
33„Meie oleme Aabrahami järeltulijad,“ kostsid need talle, „ega ole iial kedagi orjanud. Kuidas sa siis ütled, et me saame vabaks?“
34„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,“ vastas neile Jeesus, „igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. 35Aga ori ei jää peresse alatiseks, kuid poeg jääb alatiseks. 36Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te olete ka tõeliselt vabad. 37Ma tean, et te olete Aabrahami järeltulijad. Ometi te tahate mind tappa, sest teie südames ei ole kohta minu sõnadele. 38Mina räägin seda, mida olen näinud oma Isa juures. Teie aga teete seda, mida olete kuulnud oma isa käest.“
39Nad vastasid: „Meie isa on Aabraham!“
„Kui te oleksite Aabrahami lapsed,“ ütles Jeesus, „siis te teeksite Aabrahami tegusid. 40Nüüd aga tahate tappa mind, inimest, kes on rääkinud teile tõtt, mida ta on Jumala käest kuulnud. Aabraham ei teinud nõnda. 41Teie teete oma isa tegusid.“
„Meie ei ole sündinud abielurikkumisest,“ ütlesid nad, „meil on üks isa – Jumal.“
Kuradi lapsed
42„Kui Jumal oleks teie isa,“ vastas Jeesus, „siis te armastaksite mind. Sest mina olen Jumala juurest siia tulnud. Ma ei ole tulnud omapäi, vaid tema on mu saatnud. 43Miks te mu jutust aru ei saa? Sellepärast, et te olete võimetud sellest aru saama. 44Teie olete oma isa, kuradi, lapsed ja teete pigem seda, mida tema soovib. Tema on olnud algusest peale mõrvar ega ole iial sallinud tõde, sest tema sees ei ole tõde. Kui ta valetab, räägib ta oma emakeeles, sest ta on valetaja ja valede isa. 45Aga kuna mina räägin tõtt, siis te mind ei usu. 46Kes teie seast saab tõestada minu süüd üheski patus? Kui ma aga tõtt räägin, miks te siis mind ei usu? 47Kes on Jumala oma, kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule, sest teie ei ole Jumala omad.“
Jeesus tunnistab iseendast
48Siis vastasid juudid talle: „Eks me ütle õigesti, et sa oled samaarlane ja sinus on kuri vaim?“
49„Kurja vaimu minus ei ole,“ vastas Jeesus. „Ma lihtsalt austan oma Isa, teie aga teotate mind. 50Mina ei otsi austust iseendale. Aga on üks, kes seda otsib, ja tema on kohtunik. 51Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes minu sõnu järgib, ei sure iialgi.“
52Juudid ütlesid talle: „Nüüd me oleme kindlad, et sinus on kuri vaim. Aabraham suri ja prohvetid samuti, ent sina ütled: „Kes minu sõnu järgib, ei maitse surma iialgi!“ 53Kas sina oled siis suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetidki on surnud. Kelleks sa ennast ometi pead?“
54„Kui ma iseennast austaksin,“ vastas Jeesus, „ei oleks mu austus midagi väärt. Mind austab minu Isa, keda teie nimetate oma Jumalaks. 55Ja siiski te ei tunne teda! Aga mina tunnen. Kui mina ütleksin, et mina teda ei tunne, oleksin sama valelik nagu teie. Kuid mina tunnen teda ja järgin tema sõnu. 56Teie isa Aabraham juubeldas, et saab näha minu päeva. Ta nägigi seda ja oli väga rõõmus.“
57Juudid ütlesid talle: „Sa pole veel viiskümmend aastatki vana ja oled näinud Aabrahami?“
58„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,“ vastas Jeesus, „enne kui Aabraham sündis, olen mina!“
59Seepeale haarasid nad kive, et teda visata. Jeesus aga peitis end ära ja lahkus templist.
S'ha seleccionat:
Johannese 8: PKEK
Subratllat
Comparteix
Copia
Vols que els teus subratllats es desin a tots els teus dispositius? Registra't o inicia sessió
Uus Testament, Pühakiri kaasaegses eesti keeles™
© 2022 Biblica, Inc.
Kasutatud Biblica loal. Kõik õigused kaitstud kogu maailmas.
New Testament, Estonian Contemporary Version™
Copyright © 2022 by Biblica, Inc.
Used with permission. All rights reserved worldwide.