Obľúbené biblické verše z Johannese 11

Zdieľať

„Mina olen ülestõusmine ja elu,“ ütles Jeesus. „Kes minusse usub, see elab, ehkki ta sureb. Ükski, kes elab ja kes usub minusse, ei sure iial. Usud sa seda?“

Jeesus vastas: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usud, siis sa saad näha Jumala au?“

Jeesus nuttis.

Seda kuuldes ütles Jeesus: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala auks, et austada selle läbi Jumala Poega.“

Seda öelnud, hüüdis Jeesus valjusti: „Laatsarus, tule välja!“ Ja surnu tuli hauast välja, käed ja jalad linasesse riidesse mähitud, higirätik näo ümber. „Siduge ta lahti ja laske tal minna!“ käskis Jeesus.

Jeesus, olles veelkord vihane, tuli hauakambri juurde. See oli koobas, millele oli kivi sissekäigu ette pandud.

Seda öelnud, lausus ta: „Meie sõber Laatsarus on uinunud. Aga ma lähen teda üles äratama.“