Matvei 25
25
Ozoitezstarin kümnen neiččen polhe
1«Konz se päiv tuleb, taivhan valdkund linneb mugoine: Oli kümne neidišt, kudambad otiba lampad i läksiba ženihole vastha. 2Viž heišpäi oli meletont i viž melekast. 3Meletomad otiba ičeze lampad, no ei otnugoi kerdale puvoid. 4A melekahad otiba i lampad i puvoid ičeze astijoihe. 5Ku ženih möhästui, heid zavodi tapta uni, i hö uinziba. 6No kesked öd kuluškanzihe kida: ‘Äenih tuleb! Tulgat hänele vastha!’ 7Siloi kaik neiččed heraštuiba i zavodiba viritada lampad. 8Meletomad sanuiba melekahile: ‘Antkat meile vähäine puvoid, meiden lampad sambuba.’ 9No melekahad sanuiba: ‘Ka ei, meile kaikile sidä ei täudu. Mängat paremba möjannoks i ostkat.’ 10No kuni hö oliba void ostmas, ženih tuli. Ned, kudambad oliba vaumhed, mäniba hänenke sajaha, i verai saubatihe. 11Sid՚ tuliba toižed-ki neiččed sinna i laskeškanziba kidoid: ‘Ižand, ižand, avaida meile!’ 12No hän sanui: ‘Todeks sanun teile: minä en tunde teid.’
13Olgat herkhil, sikš ku tö et tekoi ni päiväd, ni časud, konz Mehen Poig tuleb.»
Rahad, kudambad oli anttud käskabunikoile
(Luk. 19:11-27)
14«Siloi linneb muga: Mez՚ tahtoi ajada maspäi. Hän kucui ičeze käskabunikoid i andoi heiden käzihe kaiken ičeze kodielon. 15Ühtele abunikale hän andoi viž talant-rahad, toižele kaks՚ i koumandele – ühten, kaikuččele severdan, kuverdan hänel mahtoid oli. Sid՚-žo hän ajoi maspäi.
16Se, kudamb oli sanu viž talantad, läksi, pani ned rahad töhö i sai völ viž talantad. 17Mugažo se, kudamb oli sanu kaks՚ talantad, sai ližaks völ kaks՚. 18No se, kudamb oli sanu vaiše ühten talantan, mäni i kaivoi maha kopan i pani sinna ičeze ižandan rahan.
19Pit՚käs aigas päliči ižand pördihe i küzui käskabunikoil, midä hö tegiba hänen rahale. 20Se, kudamb oli sanu viž talantad, toi toižed viž ližaks i sanui: ‘Ižand, sinä andoid minei viž talantad. Kut näged, minä olen sanu necil rahal völ viž.’
21Ižand sanui hänele: ‘Hüvä! Oled hüvä i uskoline abunik. Ku sinei voi uskta mugoižes penes azjas, ka minä andan sinei surembid-ki azjoid kacmaha. Tule i ole praznikas ühtes minunke!’ 22Mugažo se, kudamb oli sanu kaks՚ talantad, tuli i sanui: ‘Ižand, sinä andoid minei kaks՚ talantad. Kut näget, minä olen sanu necil rahal völ kaks՚.’ 23Ižand sanui hänele: ‘Hüvä! Oled hüvä i uskoline abunik. Ku sinei voi uskta penes azjas, ka minä andan sinei surembid-ki azjoid kacmaha. Tule i ole praznikas ühtes minunke!’
24Sid՚ tuli se-ki abunik, kudamb oli sanu ühten talantan, i sanui: ‘Ižand, minä tezin, miše sinä oled kova mez՚. Sinä rahnod sigä, kus ed semendand, i keradad sigä, kuna ed tacind sement. 25Minä varaižin i kaivoin sinun talantan maha. Naku om sinun raha.’ 26Ižand sanui hänele: ‘Sinä, paha i lašk abunik! Aha, sinä tezid, miše minä rahnon sigä, kus en semendand, i keradan sigäpäi, kuna en tacind sement. 27Ved՚ sinei pidanuiži panda dengad bankha, miše minä tuldes sanuižin minun rahan ližanke. 28Otkat hänel nece talant i antkat se sille, kudambal om kümne talantad. 29Kaikuččele, kenel om, anttas, i hän sab äjan da völ sen ližaks, no kenel ei ole, sil ottas se-ki, midä hänel om. 30Tackat nece kožutoi abunik piikoipimedaha. Sigä voiktas i kirskutadas hambhil.’» Konz Iisus oli sanunu necen, hän kirgouzi: «Kenel om korvad kulda, ka se kulgaha!»
Jäl՚gmäine sud
31«Konz Mehen Poig tuleb kunigahan i kaik pühäd angelad hänenke, hän ištuse ičeze korktale valdištmele. 32Kaik rahvahad keratas hänen edehe, i hän erigoitab toižid mehid toižišpäi, muga kut paimen erigoitab lambhid kozišpäi. 33Lambhad hän ajab oiktale i kozad hurale. 34Sid՚ kunigaz sanub nenile, kudambad oma oiktal kädel hänespäi: ‘Tulgat tänna, Tatain blahoslovidud, sagat jäl՚gestuseks valdkund! Se om vaumištadud teiden täht mirun tegemižen aigaspäi. 35Minai oli näl՚g, i tö andoit minei söda. Minai oli vezinäl՚g, i tö andoit minei joda. Minä olin veraz, i tö otit mindai ičetoinoks. 36Minä olin alasti, i tö andoit minei sobad. Minä olin läžujan, tö pidit minus hol՚t. Minä olin türmas, tö tulit minunnoks.’ 37Siloi tozioiktad sanuba hänele: ‘Ižand! Konz mö nägim sindai näl՚gäs i andoim sinei sömäd, i vezinäl՚gäs i andoim sinei jomad? 38Konz mö nägim sindai verhan i otim sindai meidennoks, vai alasti i sobitim sindai? 39Konz mö nägim sindai läžujan i türmas i kävelim sinunnoks?’ 40Kunigaz sanub heile: ‘Todeks sanun teile: kaiken, midä tö tegit ühtele-ki neniš minun peniš vellišpäi, tö tegit minei.’
41Sid՚ hän sanub nenile, kudambad oma hural kädel: ‘Mängat minunnopäi, tö vihan sajad, igähižehe lämoihe, kudamb om vaumištadud lemboile i hänen angeloile. 42Minai oli näl՚g, no tö et andnugoi minei sömäd. Minai oli vezinäl՚g, no tö et andnugoi minei jomad. 43Minä olin veraz, no tö et otnugoi mindai ičetoinoks. Minä olin alasti, no tö et andnugoi minei sobid. Minä olin läžujan i türmas, no tö et kävunugoi mindai kacmas.’ 44Siloi nene-ki küzuba: ‘Ižand, konz mö nägim sindai näl՚gäs vai vezinäl՚gäs, verhan vai alasti, läžujan vai türmas i em abutanugoi sinei?’ 45Siloi hän sanub heile: ‘Todeks sanun teile: kaiken, midä tö jätit tehmata ühtele-ki neniš penišpäi, sen tö jätit tehmata minei.’
46I nene mäneba igähižihe mokihe, a tozioiktad igähižehe eloho.»
Okuqokiwe okwamanje:
Matvei 25: UZ
Qhakambisa
Dlulisela
Kopisha
Ufuna ukuthi okuvelele kwakho kugcinwe kuwo wonke amadivayisi akho? Bhalisa noma ngena ngemvume
(c) Biblijan kändmižen institut, Helsinki 2006
Matvei 25
25
Ozoitezstarin kümnen neiččen polhe
1«Konz se päiv tuleb, taivhan valdkund linneb mugoine: Oli kümne neidišt, kudambad otiba lampad i läksiba ženihole vastha. 2Viž heišpäi oli meletont i viž melekast. 3Meletomad otiba ičeze lampad, no ei otnugoi kerdale puvoid. 4A melekahad otiba i lampad i puvoid ičeze astijoihe. 5Ku ženih möhästui, heid zavodi tapta uni, i hö uinziba. 6No kesked öd kuluškanzihe kida: ‘Äenih tuleb! Tulgat hänele vastha!’ 7Siloi kaik neiččed heraštuiba i zavodiba viritada lampad. 8Meletomad sanuiba melekahile: ‘Antkat meile vähäine puvoid, meiden lampad sambuba.’ 9No melekahad sanuiba: ‘Ka ei, meile kaikile sidä ei täudu. Mängat paremba möjannoks i ostkat.’ 10No kuni hö oliba void ostmas, ženih tuli. Ned, kudambad oliba vaumhed, mäniba hänenke sajaha, i verai saubatihe. 11Sid՚ tuliba toižed-ki neiččed sinna i laskeškanziba kidoid: ‘Ižand, ižand, avaida meile!’ 12No hän sanui: ‘Todeks sanun teile: minä en tunde teid.’
13Olgat herkhil, sikš ku tö et tekoi ni päiväd, ni časud, konz Mehen Poig tuleb.»
Rahad, kudambad oli anttud käskabunikoile
(Luk. 19:11-27)
14«Siloi linneb muga: Mez՚ tahtoi ajada maspäi. Hän kucui ičeze käskabunikoid i andoi heiden käzihe kaiken ičeze kodielon. 15Ühtele abunikale hän andoi viž talant-rahad, toižele kaks՚ i koumandele – ühten, kaikuččele severdan, kuverdan hänel mahtoid oli. Sid՚-žo hän ajoi maspäi.
16Se, kudamb oli sanu viž talantad, läksi, pani ned rahad töhö i sai völ viž talantad. 17Mugažo se, kudamb oli sanu kaks՚ talantad, sai ližaks völ kaks՚. 18No se, kudamb oli sanu vaiše ühten talantan, mäni i kaivoi maha kopan i pani sinna ičeze ižandan rahan.
19Pit՚käs aigas päliči ižand pördihe i küzui käskabunikoil, midä hö tegiba hänen rahale. 20Se, kudamb oli sanu viž talantad, toi toižed viž ližaks i sanui: ‘Ižand, sinä andoid minei viž talantad. Kut näged, minä olen sanu necil rahal völ viž.’
21Ižand sanui hänele: ‘Hüvä! Oled hüvä i uskoline abunik. Ku sinei voi uskta mugoižes penes azjas, ka minä andan sinei surembid-ki azjoid kacmaha. Tule i ole praznikas ühtes minunke!’ 22Mugažo se, kudamb oli sanu kaks՚ talantad, tuli i sanui: ‘Ižand, sinä andoid minei kaks՚ talantad. Kut näget, minä olen sanu necil rahal völ kaks՚.’ 23Ižand sanui hänele: ‘Hüvä! Oled hüvä i uskoline abunik. Ku sinei voi uskta penes azjas, ka minä andan sinei surembid-ki azjoid kacmaha. Tule i ole praznikas ühtes minunke!’
24Sid՚ tuli se-ki abunik, kudamb oli sanu ühten talantan, i sanui: ‘Ižand, minä tezin, miše sinä oled kova mez՚. Sinä rahnod sigä, kus ed semendand, i keradad sigä, kuna ed tacind sement. 25Minä varaižin i kaivoin sinun talantan maha. Naku om sinun raha.’ 26Ižand sanui hänele: ‘Sinä, paha i lašk abunik! Aha, sinä tezid, miše minä rahnon sigä, kus en semendand, i keradan sigäpäi, kuna en tacind sement. 27Ved՚ sinei pidanuiži panda dengad bankha, miše minä tuldes sanuižin minun rahan ližanke. 28Otkat hänel nece talant i antkat se sille, kudambal om kümne talantad. 29Kaikuččele, kenel om, anttas, i hän sab äjan da völ sen ližaks, no kenel ei ole, sil ottas se-ki, midä hänel om. 30Tackat nece kožutoi abunik piikoipimedaha. Sigä voiktas i kirskutadas hambhil.’» Konz Iisus oli sanunu necen, hän kirgouzi: «Kenel om korvad kulda, ka se kulgaha!»
Jäl՚gmäine sud
31«Konz Mehen Poig tuleb kunigahan i kaik pühäd angelad hänenke, hän ištuse ičeze korktale valdištmele. 32Kaik rahvahad keratas hänen edehe, i hän erigoitab toižid mehid toižišpäi, muga kut paimen erigoitab lambhid kozišpäi. 33Lambhad hän ajab oiktale i kozad hurale. 34Sid՚ kunigaz sanub nenile, kudambad oma oiktal kädel hänespäi: ‘Tulgat tänna, Tatain blahoslovidud, sagat jäl՚gestuseks valdkund! Se om vaumištadud teiden täht mirun tegemižen aigaspäi. 35Minai oli näl՚g, i tö andoit minei söda. Minai oli vezinäl՚g, i tö andoit minei joda. Minä olin veraz, i tö otit mindai ičetoinoks. 36Minä olin alasti, i tö andoit minei sobad. Minä olin läžujan, tö pidit minus hol՚t. Minä olin türmas, tö tulit minunnoks.’ 37Siloi tozioiktad sanuba hänele: ‘Ižand! Konz mö nägim sindai näl՚gäs i andoim sinei sömäd, i vezinäl՚gäs i andoim sinei jomad? 38Konz mö nägim sindai verhan i otim sindai meidennoks, vai alasti i sobitim sindai? 39Konz mö nägim sindai läžujan i türmas i kävelim sinunnoks?’ 40Kunigaz sanub heile: ‘Todeks sanun teile: kaiken, midä tö tegit ühtele-ki neniš minun peniš vellišpäi, tö tegit minei.’
41Sid՚ hän sanub nenile, kudambad oma hural kädel: ‘Mängat minunnopäi, tö vihan sajad, igähižehe lämoihe, kudamb om vaumištadud lemboile i hänen angeloile. 42Minai oli näl՚g, no tö et andnugoi minei sömäd. Minai oli vezinäl՚g, no tö et andnugoi minei jomad. 43Minä olin veraz, no tö et otnugoi mindai ičetoinoks. Minä olin alasti, no tö et andnugoi minei sobid. Minä olin läžujan i türmas, no tö et kävunugoi mindai kacmas.’ 44Siloi nene-ki küzuba: ‘Ižand, konz mö nägim sindai näl՚gäs vai vezinäl՚gäs, verhan vai alasti, läžujan vai türmas i em abutanugoi sinei?’ 45Siloi hän sanub heile: ‘Todeks sanun teile: kaiken, midä tö jätit tehmata ühtele-ki neniš penišpäi, sen tö jätit tehmata minei.’
46I nene mäneba igähižihe mokihe, a tozioiktad igähižehe eloho.»
Okuqokiwe okwamanje:
:
Qhakambisa
Dlulisela
Kopisha
Ufuna ukuthi okuvelele kwakho kugcinwe kuwo wonke amadivayisi akho? Bhalisa noma ngena ngemvume
(c) Biblijan kändmižen institut, Helsinki 2006