Tlehhema'aá ya/Abuuse 5
5
Anania nee Safira
1Ala heeko wák umuuwós ta babay Anania, nee hareerós Safira, muruuín kudá' sleémeero ta kon kuri weeriís. 2Anania hariímadá' aa sláy gari luú/ bahh'alé, nee hareerós adoodá' ga xú'. Nee hariímadá' aa met ngari huúw dír geerá ya/abuuse. 3Petro iri oó', “Ananía, ahaá, Neetlaangw muunuúwók musungwa hatsiís, tam Qeeruú hhoohhoó' kuri lamtá beér, nee hariímadá' taa sleér yaamu kiwa weerís kari bahh ilá/. 4Ahaá, qoomár iwa baraá dabaawók i dirii' a togekáhe? Nee qoomár weerisaro kawa hhe'és, i baraá aleesleemuuwogekáhe? Ahaá, adór /aymuuwí pa/aangw ngura sláy baraá muunuúwoge a adoomá? Heé kuúng ta al/ák a heewooká, ala a Mungú.” 5Anania /aymi'iiká' ngiwa axaás, iri huú' yaamuú i alé, iri gwaá'. Muu sleémeero oo adoodá' gaa axaamiis, daér yaariir guri eér. 6Daaqaay iri tláy, Anania kuri qaás baraá inqwaarír /awaak, kuri tsee/áy gagaár, kuri foolár áy.
7Looár tám iwa waaráhh, harér Anania niri hardát. Inós kaangwí aa tleehharuut daanduú hhawaatuuwose gu koondaaká. 8Petro gari yaahaás, gari báy, “Hariímadá' taa sleeré' a tíhe dír yaamuudá' taa weerisi'i?”
Inós iri ó', “Eeít.”
9Petro iri oó', “Kiíng nee hhawaatuuwók Qeeruú Aako adór al/aymaaro kura qitlé' a idoomá? Qaytsiít digireeraá múk aakoowók gwa foolár ay i afkuú dó' i dirii'iyá'. Nee hám kiíng sleeme ti tsee/áy huuw.” 10Hamtidár kilá' iri hú' dír ya'aá Petro i alé, iri gwá'. Daaqaydá' niwa dáh, kari ár naxés aa gwá', kari gagaár tsee/áy alé, kari foól dinkwa nee hhawaatuuwós. 11Haratlintaauuse daér yaariir gari eér, nee múk hatlá' sleémeero oo axweesanaywí gwa axamiis.
Laya nee muruú waa/oo/amór koóm
12Laya nee muruú yaariír oo waa/oo/amór koóm iri tleehharuút ar dabaá ya/abuuse, tla/ángw múk wa ale. Nee mukdá' haratlintaauuse sleémeero tari dinku'umiís ar sla'aari baraá matla/ángw Sulemani. 13Nee baraá mukdá' hatlá' sleémeerowo oo aa qiitl i kaahh oo nee ya/abuuse ta iwiwiit, ala a muu ya/abuuse gana xirfayeemiís. 14Múk Aako gwa haratlintii' iri ló'wa tlaáhh, hhawaataá yaariir nee /ameenaro. 15Tam tiqtuuse sleeme kari huwahuúw ar falo nee ar hhafeeto afaá loohír i ale, as geehhantamoó Petro dooqa i waaraahh tam gawaá heé wák ar alé. 16Muu sleémeero kudá' gixsadaá bihhaá Yerusalemúr i tsewén, tari burumburiít, tiqtuuser'ín kingiri huwahuúw, nee múk neetlaame aa eér, tiqtuuseedá' sleémeero kari hungu/utimís.
Gusisíngw Ya/abuuse
17Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi nee mukdá' nee inós ti alkoomá', kudá' bartá mukduú Sadukayo tari sihhiít, gur'ee giri ohiín, 18ya/abuuse kari ohín, kari dahaás baraá doó tseegamo. 19Ala malaykamoó Aako xweeraawo afér doó tseegamo gari gweér, giri tsee/áy i duúx, giri báy, 20“Tlawsé', sihhiité' baraá Doó Mungú, muu ádbabawaak iidíguú axweesanaywí sleémeero oo slafiingo.” 21Inooín axweesanaay axaasaro kuwa hhe'eés, tari tláy matlatlér boo/e, tari intsaahhatimís baraá Doó Mungú wa ale.
Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi niri hardáh dinkwa nee mukós. Múk doó kwasleema nee bariisee sleémeero nee múk Israeliwo, kuri burumbuúr, muu kuri ya/aáw baraá doó tseegamo as mukdá' kunguwa huwi. 22Sagadiyuuseedá' taa ya/aáw tawa hardáh baraá doó tseegamór i alé, naxés mukdá' taa tsegiít kwa ariiká, iidík kuri ooár áy. 23Tari oó', “Tawa hardahaán, doó tseegamo i tseegamór i dirii', nee askaári i afkuú dó' wa sihhimít, ala afkuú do' kuwa gweeraán, heé taa baraadá' awaán i kaahh.” 24Xuumusmoó úr oo Doó Mungú nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi adoorí kawa axaás, xure giri eér, as ya/abuuseerí aa baraá doó tseegamór wa ti'it. Tari oó', “Adoorí a adoomá daqaní?” 25Heeko wák nay hardáh hamtidár kilá', iri oó', “Mukdaádá' /isá' taa baraá doó tseegamór i dahasé', haandá' baraá Doó Mungú, ta múk intsaahhatimis.” 26Xuumusmoodá' úr iri tláy nee múk gadiyeét, ya/abuuseedá' kingiri huúw, ala ar /uuruuwooká, asma inooín ta múk da'ayumiit, as mikiwa tlaquút ar tlaa/e.
27Kingay huúw kiri qaás tla/ángw múk kwasleema. Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi giri yaahaás iri oó', 28“Atén kuungá' naa hara'ayiimaániíke ar /uuru, gídaabá kuungá' ma intsaahhatimisara' ar umuuwí. Ala hám qaytsité', intsaahhatisarhúng yaamuuká' Yerusalemu gaa dalá/, nee kuungá' tseerér heehúng kudá' ngi gawaarén i huwtá wa sla'á'.”
29Petro nee ya/abuuse tari oó', “Gár atén tiwa hariím a Mungú un ilaiwawa/aán ta muko. 30Mungú baabi'iirén inós Yesu guna waaslee/atís, kudá' kuungá' taa gasé' ar loohír kikiár gawaá msalaába. 31Mungú heewí guri xirfayeés ar dakós oo doó /iyáy, as tawa heé úr nee ba/amusmo, as múk Israeli nguwa hhu'u'úngw i haniisi nee hingeemisuú tlakweema nguwa slaya'. 32Nee atén a lamabu'uusér muruuwí, dinkwa nee Qeeruú hhoohhoó', kudá' Mungú aa haniís dír mukdá' sleémeero oo inós gu ilaiwawaá/.”
33Inooín adoorí kawa axaás, mune giri farkiín, tari al'axweés as kiwa tsu/i. 34Ala heeko wák, inós a heé Farisayo, umuuwós a Gamalieli, slám inós a intsaahhatusmoó hara'ayár Musa, slám a heé ta ilaiwawa/i nee muu sleémeero. Inós ina sihhiít dír tla/ángw múk kwasleema, hara'aya gari haniís as ya/abuuse kawa tsee/áy duuxi qoomár niinawe. 35Heewí iri oó', “Aá múk Israeli, gár ta mukwí tleehhamór wa sla'a' ala alqaytsitaak. 36Asma deelór hhaawaaká ar aa waarahhi, heeko ina sihhiít, umuuwós a Teuda. Inós ngiwa xui, inós a heé ló'wa úr, nee múk tsiirér tsiyáhh guri eehaár. Looaytleér inós kuri gaás, nee mukdá' sleémeero inós gwa eehaar iri diyaya/aát, tari gaarooká. 37Alaá heewihe heeko hatlá' ta babay Yuda, heé Galilaya, nina hardáh. Deeloodá' a tidá' umér muu kawa gooii'in. Heewí múk yaariír guri amoorós i uuruúx. Inós iwa gwaá', mukdá' sleémeero inós gwa eehaar iri diyaya/aát sleeme. 38Ala gawaá adoorihe aníng kuungá' nun baw, ma gaanslimaara' gawaá daanduú muksinge. Muksíng geemawaak, asma kaangwí laqaá gadiyeérí barnaxes ar dákw hee, i hhitirút. 39Ala barnaxes amór i dahh a amór Mungú, hhitimaro a aleesleera'aaká. Asma makawa tsaáhh gídaabá kuungá' tawa slaqwa' nee Mungú.”
Axweesanaywós kuri ya/án. 40Ya/abuuse kari ateét, kari muúx, kari hara'ayín gídaabá, matawa axweés ar umuú Yesu. Kari geemáy, tari tláy. 41Ya/abuuseedá' niri ti'ít baraá do'duú doó kwasleemaro, ta qwalalaa/ asma kiwa harafaár tawa múk hariím mureekeemisuwo as daanduú Yesu. 42Nee umuúqo daqto baraá Doó Munguhe, nee dír maray'ine, axweesantá Mungú kaa mayká intsaahhatimisuwo, nee dahaaremisuú Ya/abtór hho' ar Yesu gídaabá inós a Kristo.
Currently Selected:
Tlehhema'aá ya/Abuuse 5: IQWNT
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
Iraqw New Testament © Bible Society of Tanzania, 1977.
