Joan 12
12
Iisus voideltas Vifanias
(Matv. 26:6-13; Mark. 14:3-9)
1Kuz՚ päiväd edel Äipäivän praznikad Iisus tuli Vifaniaha, kus eli Lazar՚, kudamban hän oli eläbzoitnu kollijoišpäi. 2Iisusale tehtihe sigä ehtlong. Marfa adivoičeti, i Lazar՚ oli heiden keskes, ked söiba ühtes Iisusanke.
3Maria oti täuden butulkan puhtast, lujas kallišt nardanvoid i voidi Iisusan jaugad i kuivazi ned ičeze hibusil. Kaik honuz täutihe čomal voin haiškel.
4Siloi Juda Iskariot, Simonan poig, kudamb oli Iisusan openik i kudamb möhemba möi Iisusan, sanui: 5«Mikš necidä void ei mödud koumessadas dinarijas i rahad ei anttud gollile?» 6Necidä hän ei sanund sen täht, miše hänele oli žal՚ gollid, a sikš miše oli vargaz. Hänel oli ühthine kukor, i hän otli ičeleze rahoid, kudambid sinna panliba. 7Iisus sanui: «Jäta händast, hän om kaičenu sen minun mahapanendan päivän täht. 8Gol՚l՚ad oma teidenke kaiken aigan, a mindai teidenke ei ole kaiken.»
9Äjad evrejalaižed tedištiba, miše Iisus om Vifanias, i tuliba sinna ei vaiše Iisusan täht, a miše nägištada Lazarin, kudamban Iisus oli eläbzoitnu kollijoišpäi. 10Muga ülembaižed papid tahtoiba rikta Lazarin-ki, 11sikš ku äjad evrejalaižed hänen täht tuliba i uskoškanziba Iisusaha.
Iisus raccastab Jerusalimha
(Matv. 21:1-11; Mark. 11:1-11; Luk. 19:28-40)
12Toižel päiväl leviganzi vest՚ – Iisus tuleb Jerusalimha. Sured rahvazkogod, kudambad oliba tulnuded praznikale, 13otiba pal՚man oksad, mäniba hänele vastha i kidastiba:
– Osanna!
Blahoslovidud om hän, kudamb tuleb
Ižandan nimes,
Izrail՚an kunigaz!
14Sades noren oslan, Iisus ištuihe sel՚gha, muga kut om sanutud Pühiš Kirjutusiš:
15– Ala varaida, Sion-tütär,
sinun kunigaz tuleb!
Hän raccastab norel oslal.
16Openikad siloi völ ei el՚gendanugoi sidä, no konz Iisus oli libutadud taivhaližehe hoštoteshe, heile johtui mel՚he, miše hänen polhe oli ninga kirjutadud i miše hänele muga oli tehtud-ki.
17Rahvaz, kudamb oli olnu Iisusanke, todišti, miše hän kucui Lazarin kaumaspäi i eläbzoiti händast kollijoišpäi. 18Sikš rahvaz läksi-ki hänele vastha, ku kulišti, miččen tundmuztegon Iisus oli tehnu. 19Farisejad pagižiba kesknezoi: «Ka kackat! Nimidä ei abuta. Kaik mir jokseb hänen jäl՚ghe.»
Iisus pagižeb ičeze surman polhe
20Heiden keskes, ked oliba tulnuded praznikale loičmaha Jumalale, oliba erased grekalaižed. 21Hö tuliba Filippannoks, kudamb oli Galilejan Vifsaidaspäi, i sanuiba: «Mö tahtoižim nägištada Iisusan.» 22Filip mäni sanumaha necen azjan polhe Andrejale, i sid՚ hö molembad läksiba sanumaha Iisusale.
23Iisus sanui heile:
«Se aig om tulnu, konz Mehen Poigan korged arv todas sil՚mnägubale. 24Todest tozi sanun teile: ku nižun jüvä pandes maha ei kole, ka se jäb vaiše ühteks jüväks, a ku se koleb, ka tob čoman villän. 25Ken navedib ičeze henged, ka kadotab sen, no ken neciš mirus ei navedi sidä, ka kaičeb sidä igähižen elon täht. 26Ku ken-se tahtoib olda minun käskabunikan, ka astkaha minunke. Kus minä olen, sigä linneb minun käskabunik-ki, i Tat pidäškandeb korktas arvos sidä, ken om minun käskabunik.
27Nügüd՚ olen südäintuskiš. Midä sanuižin? Tatam, päzuta mindai neciš mokičuzaigaspäi! Ei! Necen aigan täht minä olen tänna tulnu-ki. 28Tatam, ülenzoita ičeiž nimi!»
Siloi tuli taivhaspäi än՚: «Minä olen sen ülenzoitnu i völ-ki ülenzoitan.» 29Ked oliba sil tahol, kuliba änen i sanuiba sen jumalanjuruks. No erased sanuiba: «Angel pagiži hänele.» 30Siloi Iisus sanui: «Nece än՚ ei olend minun täht, a teiden täht. 31Nügüd՚ nece mir suditas, nügüd՚ necen mirun ižand kükstas valdaspäi. 32I konz mindai libutadas ülähäks maspäi, minä vedän kaikid ičeinnoks.» 33Nenil sanoil Iisus ozuti, miččel surmal hän koleb.
34Mehed sanuiba Iisusale: «Käskišt om sanunu meile, miše Messia om igähine. Kut void sanuda, miše Mehen Poigad tarbiž libutada ülähäks? Ken nece Mehen Poig om?» 35Iisus sanui heile: «Völ vähän aigad lämoi om teidenke. Astkat sihesai, kuni teil om lämoi, miše pimed ei sebadaiži teid. Ken astub pimedas, ei teda, kuna hän mäneb. 36Sihesai kuni teil om lämoi, uskkat lämoihe, miše tö tegižitoiš lämoin lapsikš.» Konz Iisus oli sanunu necen, hän läksi i kadoi heiden sil՚mišpäi.
Mehed ei uskkoi
37Hot՚ Iisus oli tehnu äi tundmuztegoid mehiden sil՚miš, hö ei usknugoi hänehe. 38Muga todenzuiba Jumalan sanankandajan Isaijan sanad:
– Ižand, ken om usknu meiden sanoihe?
Kenele om ozutadud Ižandan käden vägi?
39Hö ei voinugoi uskta, ved՚ Isaija völ sanui toižes sijas:
40– Hän om sogenzoitnu heiden sil՚mäd
i kivenzoitnu heiden südäimed,
miše hö ičeze sil՚mil ei nägiži,
ičeze südäimel ei el՚gendaiži,
ei käraudaižihe,
miše minä tegižin heid tervhikš.
41Muga Isaija sanui, konz nägišti Messian hoštotesen i pagiži hänen polhe.
42Üks՚kaik äjad pämehed-ki uskoškanziba Iisusaha, no farisejiden täht ei sanunugoi nimidä, miše heid ei oliži erigoittud suimpertišpäi. 43Mehiden kitänd oli heile armhemb mi Jumalan.
44Iisus kirgui lujal änel: «Ken uskob minuhu, ei usko minuhu, vaiše hänehe, kudamb om oigendanu mindai. 45Ken nägeb mindai, nägeb händast, ken om oigendanu mindai. 46Minä olen lämoi i olen tulnu mirhu sen täht, miše ni üks՚, ken uskob minuhu, ei jäiži pimedaha. 47Ku ken-ni kuleb minun sanad, no ei usko, minä en sudi händast. Minä en ole tulnu sudimaha mirud, a päzutamha sen pahaspäi. 48Ku ken-ni käraudase minuhu sel՚gin i ei ota minun sanoid südäimehe, ka hänel om ičeze sudii: se sana, miččen olen sanunu, sudiškandeb händast jäl՚gmäižel päiväl. 49Minä en ole pagižnu ičein päspäi. Tat, kudamb om mindai oigendanu, om käsknu, midä minei tarbiž sanuda i pagišta, 50i minä tedan, miše hänen käsk tob igähižen elon. Konz pagižen, ka pagižen muga, ku Tat om minei käsknu pagišta.»
தற்சமயம் தேர்ந்தெடுக்கப்பட்டது:
Joan 12: UZ
சிறப்புக்கூறு
பகிர்
நகல்
உங்கள் எல்லா சாதனங்களிலும் உங்கள் சிறப்பம்சங்கள் சேமிக்கப்பட வேண்டுமா? பதிவு செய்யவும் அல்லது உள்நுழையவும்
(c) Biblijan kändmižen institut, Helsinki 2006