Joan 13
13
Iisus pezeb openikoiden jaugad
1Äipäivän praznik oli jo läheli, i Iisus tezi, miše om tulnu se aig, konz hänele tarbiž lähtta neciš miruspäi Tatannoks. Hän oli kaiken armastanu nenid, ked oliba neciš mirus hänen, i ani lophusai armasti heid.
2Hö oliba ehtlongičemas, konz lemboi oli jo pannu Juda Iskariotale, Simonan poigale, südäimehe meletusen, miše hän möiži Iisusad. 3Iisus tezi, miše Tat oli andnu kaiken hänen käzihe i miše hän oli tulnu Jumalannopäi i nügüd՚ pidi pörtas hänennoks. 4Muga hän libui sömäspäi, heiti pälembaižen soban i sidoi vösijale pölvasižen käzipaikan. 5Sid՚ hän valoi vet pezuastijaha i pezeškanzi openikoiden jaugad i pühki ned pölvasižel käzipaikal, kudamb oli sidotud vösijale.
6Konz Iisus tuli Simon Petran kohtale, Petr sanui: «Ižand, ka jose sinä pezeškanded minun jaugad?» 7Iisus vastsi: «Necidä, midä minä nügüd՚ tegen, sinä ed völ el՚genda, no möhemba sen tedaškanded.» 8Petr sanui hänele: «Sinä igäs ed pezeškande minun jaugoid!» Iisus sanui: «Ku minä en peze sindai, sinei ei sa olda minunke.» 9Siloi Simon Petr sanui: «Ižand, ala peze vaiše jaugoid, peze mugažo käded i pä.» 10Neche Iisus sanui: «Sille, kudamb om jo peznus, tarbiž pesta vaiše jaugad. I muga hän linneb kaik puhtaz. I tö olet-ki puhthad, no et kaik.» 11Iisus tezi, ken händast möb, i sikš hän sanui: «Tö et olgoi kaik puhthad.»
12Konz Iisus oli peznu heiden jaugad i pannu päle soban, hän ištuihe möst ehtlongičemha. Hän sanui heile: «El՚gendat-ik tö, midä teile tegin? 13Tö kucut mindai opendajaks i Ižandaks, i oikti teget: minä olen-ki se. 14Ku minä, teiden Ižand i Opendai, olen peznu teiden jaugad, ka teile-ki tarbiž pesta jaugad toine toižel. 15Minä ozutin teile, miše tö-ki tegižit muga, kut minä olen tehnu teile. 16Todest tozi sanun teile: ei ole käskabunik suremb ičeze ižandad, i oigetud ei ole suremb ičeze oigendajad. 17Ku tö necen tedat i tegeškandet muga, tö olet ozavad.
18Minä en sanu necidä teiš kaikiš. Minä tedan, keda valičin. No necile Pühiden Kirjutusiden sanale tarbiž todenzuda: ‘Mez՚, kudamb söb minunke, om lendnu käden minun päle.’ 19Minä sanun necen teile jo nügüd՚, edel ku se todenzub, miše siloi, konz se todenzub, tö uskoižit: nece olen minä. 20Todest tozi sanun teile: ken otab ičezennoks sen, kudamban minä oigendan, ka otab ičezennoks mindai, i ken otab ičezennoks mindai, ka otab ičezennoks minun Oigendajan.»
Iisus sanub, ken händast möb
(Matv. 26:20-25; Mark. 14:17-21; Luk. 22:21-23)
21Muga Iisus pagiži. Südäintuskiš hän sanui heile: «Todest tozi sanun teile: üks՚ teišpäi möb mindai.» 22Openikad kacuiba toine toižhe tedmata, kenen polhe hän pagiži.
23Üks՚ openikoišpäi, kudambad Iisus armasti, ehtlongiči hänen rindal. 24Simon Petr ozuti sille, miše hän küzuiži Iisusal, kenen polhe oli pagin. 25Openik sirdihe lähemba Iisusannoks, kändihe hänehepäi i küzui: «Ižand, ken hän om?» 26Iisus sanui: «Se, kenele andan necen leibsupalan.» Sid՚ hän painoi supalan padaha i andoi sen Juda Iskariotale, Simonan poigale. 27Siloi, sen supalan jäl՚ghe soton mäni Judaha. Iisus sanui hänele: «Midä teget, tege teramba!» 28Niken, ken oli ehtlongičemas, ei el՚gendand, mikš Iisus sanui hänele muga. 29Sikš miše Judal oli ühthine kukor, erased meletiba, miše Iisus käski hänele ostta midä-ni praznikaks vai antta midä-ni gollile. 30Juda oti necen supalan i sid՚-žo läksi. Oli ö.
Uz՚ käsk
(Matv. 26:31-35; Mark. 14:27-31; Luk. 22:31-34)
31Konz Juda läksi, Iisus sanui: «Nügüd՚ Mehen Poigan korged arv om tulnu sil՚mnägubale i Jumalan korged arv om tulnu sil՚mnägubale hänes. 32I ku Jumalan korged arv tuleb sil՚mnägubale hänes, ka Jumal-ki ozutab hänen korktan arvon ičesaze, i Jumal tegeb necen jo teravas. 33Lapsed! Minei om jänu vähän aigad olda teidenke. Tö eciškandet mindai, no minä sanun nügüd՚ teile sen-žo, midä sanuin evrejalaižile: kuna minä mänen, sinna tö et voigoi putta. 34Minä andan teile uden käskön: armastagat toine tošt! Muga kut minä olen armastanu teid, armastagat tö-ki toine tošt. 35Kaik tundištaba teiš minun openikoid, ku tö armastat toine tošt.»
36«Ižand, kuna sinä mäned?» küzui Simon Petr. Iisus sanui: «Kuna minä mänen, sinä ed voi nügüd՚ tulda minunke, a möhemba tuled.» 37Petr sanui hänele: «Ižand, mikš en voi nügüd՚ lähtta sinunke? Minä andan ičein hengen sinun täht.» 38Iisus sanui: «Andad-ik sinä ičeiž hengen minun täht? Todest tozi sanun sinei: ei ehti kukoi launda, kut sinä koumašti sanud, miše ed tunde mindai.»
தற்சமயம் தேர்ந்தெடுக்கப்பட்டது:
Joan 13: UZ
சிறப்புக்கூறு
பகிர்
நகல்
உங்கள் எல்லா சாதனங்களிலும் உங்கள் சிறப்பம்சங்கள் சேமிக்கப்பட வேண்டுமா? பதிவு செய்யவும் அல்லது உள்நுழையவும்
(c) Biblijan kändmižen institut, Helsinki 2006
Joan 13
13
Iisus pezeb openikoiden jaugad
1Äipäivän praznik oli jo läheli, i Iisus tezi, miše om tulnu se aig, konz hänele tarbiž lähtta neciš miruspäi Tatannoks. Hän oli kaiken armastanu nenid, ked oliba neciš mirus hänen, i ani lophusai armasti heid.
2Hö oliba ehtlongičemas, konz lemboi oli jo pannu Juda Iskariotale, Simonan poigale, südäimehe meletusen, miše hän möiži Iisusad. 3Iisus tezi, miše Tat oli andnu kaiken hänen käzihe i miše hän oli tulnu Jumalannopäi i nügüd՚ pidi pörtas hänennoks. 4Muga hän libui sömäspäi, heiti pälembaižen soban i sidoi vösijale pölvasižen käzipaikan. 5Sid՚ hän valoi vet pezuastijaha i pezeškanzi openikoiden jaugad i pühki ned pölvasižel käzipaikal, kudamb oli sidotud vösijale.
6Konz Iisus tuli Simon Petran kohtale, Petr sanui: «Ižand, ka jose sinä pezeškanded minun jaugad?» 7Iisus vastsi: «Necidä, midä minä nügüd՚ tegen, sinä ed völ el՚genda, no möhemba sen tedaškanded.» 8Petr sanui hänele: «Sinä igäs ed pezeškande minun jaugoid!» Iisus sanui: «Ku minä en peze sindai, sinei ei sa olda minunke.» 9Siloi Simon Petr sanui: «Ižand, ala peze vaiše jaugoid, peze mugažo käded i pä.» 10Neche Iisus sanui: «Sille, kudamb om jo peznus, tarbiž pesta vaiše jaugad. I muga hän linneb kaik puhtaz. I tö olet-ki puhthad, no et kaik.» 11Iisus tezi, ken händast möb, i sikš hän sanui: «Tö et olgoi kaik puhthad.»
12Konz Iisus oli peznu heiden jaugad i pannu päle soban, hän ištuihe möst ehtlongičemha. Hän sanui heile: «El՚gendat-ik tö, midä teile tegin? 13Tö kucut mindai opendajaks i Ižandaks, i oikti teget: minä olen-ki se. 14Ku minä, teiden Ižand i Opendai, olen peznu teiden jaugad, ka teile-ki tarbiž pesta jaugad toine toižel. 15Minä ozutin teile, miše tö-ki tegižit muga, kut minä olen tehnu teile. 16Todest tozi sanun teile: ei ole käskabunik suremb ičeze ižandad, i oigetud ei ole suremb ičeze oigendajad. 17Ku tö necen tedat i tegeškandet muga, tö olet ozavad.
18Minä en sanu necidä teiš kaikiš. Minä tedan, keda valičin. No necile Pühiden Kirjutusiden sanale tarbiž todenzuda: ‘Mez՚, kudamb söb minunke, om lendnu käden minun päle.’ 19Minä sanun necen teile jo nügüd՚, edel ku se todenzub, miše siloi, konz se todenzub, tö uskoižit: nece olen minä. 20Todest tozi sanun teile: ken otab ičezennoks sen, kudamban minä oigendan, ka otab ičezennoks mindai, i ken otab ičezennoks mindai, ka otab ičezennoks minun Oigendajan.»
Iisus sanub, ken händast möb
(Matv. 26:20-25; Mark. 14:17-21; Luk. 22:21-23)
21Muga Iisus pagiži. Südäintuskiš hän sanui heile: «Todest tozi sanun teile: üks՚ teišpäi möb mindai.» 22Openikad kacuiba toine toižhe tedmata, kenen polhe hän pagiži.
23Üks՚ openikoišpäi, kudambad Iisus armasti, ehtlongiči hänen rindal. 24Simon Petr ozuti sille, miše hän küzuiži Iisusal, kenen polhe oli pagin. 25Openik sirdihe lähemba Iisusannoks, kändihe hänehepäi i küzui: «Ižand, ken hän om?» 26Iisus sanui: «Se, kenele andan necen leibsupalan.» Sid՚ hän painoi supalan padaha i andoi sen Juda Iskariotale, Simonan poigale. 27Siloi, sen supalan jäl՚ghe soton mäni Judaha. Iisus sanui hänele: «Midä teget, tege teramba!» 28Niken, ken oli ehtlongičemas, ei el՚gendand, mikš Iisus sanui hänele muga. 29Sikš miše Judal oli ühthine kukor, erased meletiba, miše Iisus käski hänele ostta midä-ni praznikaks vai antta midä-ni gollile. 30Juda oti necen supalan i sid՚-žo läksi. Oli ö.
Uz՚ käsk
(Matv. 26:31-35; Mark. 14:27-31; Luk. 22:31-34)
31Konz Juda läksi, Iisus sanui: «Nügüd՚ Mehen Poigan korged arv om tulnu sil՚mnägubale i Jumalan korged arv om tulnu sil՚mnägubale hänes. 32I ku Jumalan korged arv tuleb sil՚mnägubale hänes, ka Jumal-ki ozutab hänen korktan arvon ičesaze, i Jumal tegeb necen jo teravas. 33Lapsed! Minei om jänu vähän aigad olda teidenke. Tö eciškandet mindai, no minä sanun nügüd՚ teile sen-žo, midä sanuin evrejalaižile: kuna minä mänen, sinna tö et voigoi putta. 34Minä andan teile uden käskön: armastagat toine tošt! Muga kut minä olen armastanu teid, armastagat tö-ki toine tošt. 35Kaik tundištaba teiš minun openikoid, ku tö armastat toine tošt.»
36«Ižand, kuna sinä mäned?» küzui Simon Petr. Iisus sanui: «Kuna minä mänen, sinä ed voi nügüd՚ tulda minunke, a möhemba tuled.» 37Petr sanui hänele: «Ižand, mikš en voi nügüd՚ lähtta sinunke? Minä andan ičein hengen sinun täht.» 38Iisus sanui: «Andad-ik sinä ičeiž hengen minun täht? Todest tozi sanun sinei: ei ehti kukoi launda, kut sinä koumašti sanud, miše ed tunde mindai.»
தற்சமயம் தேர்ந்தெடுக்கப்பட்டது:
:
சிறப்புக்கூறு
பகிர்
நகல்
உங்கள் எல்லா சாதனங்களிலும் உங்கள் சிறப்பம்சங்கள் சேமிக்கப்பட வேண்டுமா? பதிவு செய்யவும் அல்லது உள்நுழையவும்
(c) Biblijan kändmižen institut, Helsinki 2006