San Mateo 8

8
Ema Jesús macanaraca ema émana achane leproso
(Mr 1.40-45; Lc 5.12-16)
1Te tiúcupaicapa ema Jesús tayehe eta cerro te mávinehi, camuriana éna achaneana téhica­napahi. 2Tacahe, macahepaipa ema émana achane leproso. Témeña­havapa mayehe ema Jesús. Tépuyucapa te mamirahu. Tásiha, máichapa:
—Tata, nucasi­ñavahi eta piyehe, picana­ra­ca­nupaini.
3Tacahe, ema Jesús majicapapa:
—Nuvaraha nucana­racavi. Tájinapa píchiravaina puiti —máichapa.
Máemama­hacapa. Tásiha, enevanepa tinaracahi ema macaju­ma­que­nénihi eta máechaji­sirahi ema Jesús. 4Tásiha, ema Jesús máichapa:
—Pímaha, nacuija picumetaca eta nútirahi nucana­ra­cavihi. Piyana­va­nesera pímerecava nayehe ena tuparai­rucana, apaesa náimamacavi. Énainapa timeta­ji­ri­ca­nainapa eta yátupirahi pinaraca, pipachi­hairapa. Piyana­yareva me Viya. Picama­va­hu­ya­repahi eta pihasu­lu­pa­ya­chi­rayare taicha eta macana­ra­si­ravihi —máichapa ema Jesús.
Ema Jesús macanaraca ema mamusura ema capitán romano
(Lc 7.1-10)
5Tacahe, ema Jesús títecapapa tayehe eta Capernaúm. Matiarihihi ema achane apavasana. Comandantehi éma nayehe ena suntaruana romanoana. Capitán eta mávacure. Tiyanapa mapauchapa ema Jesús. 6Mayase­recapa, ánipa máicha:
—Tata, mararihi puiti te nupena ema amaperu numusura ticajumahi eta áire. Tétavi­cavahi tacativa masama. Pájapa­nupaini, picana­ra­si­na­nu­panaini éma —máichapa.
7Ema Jesús, majicapapa:
—Tiuri, nuyanayare nucana­ra­pa­nayare —máichapa.
8Tásiha, ema capitán majicapapa:
—Tata, vahi picucae­ña­macava eta pítesiraina eta nuyehe, taicha vahi táuricahini pisiapahini te nupenasami. Németeaca taratarichu picava­nairipi eta picana­ra­siraya ema numusura. 9Taicha núti nusuapahi te tivane­canuana ena anuque­he­pa­nanahi eta nuyehe. Nútiripa nusuapa­ca­re­hivare nayehe ena nusunta­ru­ranahi. Te nuvane­cavaca, téhevare níchuha­va­capuca, tisuapa­nuanahi. Te nuvane­capuca ema nuvaneru, enurujipa tisuapa­nuvane —máichapa.
10Te masamapa ema Jesús eta juca, ichape­rinehi márami eta yátupirahi macasi­ña­vairahi eta mayehe. Máichavacapa ena téhica­napahi:
—Nutupiruva numetacahe: Nájina nímaha émanaina vijaneana israelíta mácutihini ema maca achane apavasana eta macasi­ña­vairahi eta nuyehe. 11Numetacahe puiti: Járaja­painapa eta sache, náiteca­piraya ena camuri­queneana achaneana apava­sanana tiásiha­nayare te tamutu avasareana te juca apaquehe. Tisiapa­nayare eta mávasa ema Tata, te mávihahi ema viáchucaini Abraham, ema Isaac, émapa ema Jacob. Tétavi­ca­vainapa eta náurisa­mu­revaya. 12Tacahe, tamapuruji eta náimatie­que­ne­hairahi ena vijaneanana israelítana eta máechaji­riruva ema Tata, váhisera nácasi­ña­vahini eta nuyehe. Eta tiviucha­va­ca­yarehi tayehe eta nacaicu­ñaiyaya eta te tamapi­cuquene te távihahi eta táijure­quenehi yucu. Ticapi­ti­quia­he­cha­va­nainapa eta tacati­vayare nasama. Tíyaha­nainapa —máichapa.
13Tásiha, ema Jesús máichapa ema capitán:
—Piyana pichava te pipena. Tinara­caripa ema pimusura, taicha eta picasi­ña­vairahi eta nuyehe —máichapa.
Tacahe, ema amaperu ticajumahi tinara­ca­ripahi te jena hora eta náechaji­ri­si­ravahi éna.
Ema Jesús macanaraca esu máimase ema Pedro
(Mr 1.29-31; Lc 4.38-39)
14Ema Jesús tiyana­varepa te mapena ema Pedro. Máimahapa esu máimase ema Pedro, ticajumahi eta muraca fiebre. Mapauchapa tayehe eta suívesihahi. 15Máemama­hacapa, enevanepa táetaviacahi eta fiebre. Tinaracapa. Enurujipa téchepuca. Tásiha, tépanavapa ésu eta suítátirahi ema Jesús.
Camuriana ena macanararuanapahi ema Jesús
(Mr 1.32-34; Lc 4.40-41)
16Te yátipa, títeca­pa­rá­ca­na­paichucha ena achaneana. Námava­capaipa ena nacaju­ma­queneana, énapa ena návaháruana ena éreanana. Tacarichu te máechaji­ri­ru­vachucha ema Jesús, macuchu­chu­ji­ca­va­capaipa ena éreanana tiávahá­canahi ena nacaju­ma­que­neanahi. Macana­ra­ca­vacapa ena apamuriana tisamanahi eta apana jumareana. 17Eta juca títaucha­vapahi eta táechaji­si­hairahi eta májurehi ema víyarahaini profeta Isaías, ani tacahehi: “Masami­na­ha­vi­hivare eta vijumana eta macana­ra­si­ra­havihi”.
Tituparacahavi vahi véñamavaimahi eta víjarasiravahi véhica ema Jesús
(Lc 9.57-62)
18Te máimahapa ema Jesús ena camuri­queneana achaneana nachayacahi, macava­nai­ripipa ena máimitureana natsecava eta nánuesi­ra­yarehi te apachara cáquiure. 19Tacahe, ema émana escribáno témeña­havapa mayehe ema Jesús. Máichapa:
—Tata máestro, núti apana nuvaraha néhicavi te jácani pivara­ha­que­neyare piámianu —máichapa.
20Ema Jesús, ánipa tacahehi eta majica­pirahi:
—Tamutu eta sárareana ticape­navaca. Éneri­chuvare eta cáyureana tamaca­ji­pa­chuvare. Nútisera nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya, tájina nuviya nusiapi­hahini —máichapa.
21Te apana­varepa sache, ema émana máimiture máichavarepa:
—Tata, nuyaseacavi písapa­nuhini nuchava te nupena. Nucucha­pa­nu­ma­ya­rehini eta máepeniraya ema ticachichanu, nécara­numaya. Tásiha, nucapa­ya­cavipa néhicaviya —macahepa.
22Ema Jesús majicapapa:
—Péhica­nuchucha. Pésamirica náecara­ca­caichaha ena máecharaireana. Tájina táijara­ca­vimahi eta juca tihapa­sa­mu­re­re­cavihi —máichapa.
Ema Jesús macaesamirica eta táepacusirahi eta une étapa eta técaticava
(Mr 4.35-41; Lc 8.22-25)
23Te títapi­ricapa ema Jesús, tiávacuhapa te pacure. Énapa ena máimitureana, náehicapaipa éma. 24Te itupie­re­canapa, járajapapa eta muraca técaticava. Ichapevaca eta táepacu­ruhana. Tisiapa­paipahi eta une tayehe eta pacure. Ema Jesús, tímaca­paichucha éma. 25Tacahe, ena máimitureana tipiara­re­canapa eta napisirahi. Nacaja­micapa éma. Ánipa náicha:
—Tata maestro, picatiu­chahavi. Véricainapa —náichapa.
26Ema majica­pa­vacapa:
—¿Tájaha tacayema epica? ¿Vahi ácasi­ña­va­pahini eta nutiari­hi­rapahi eta eyehe? —macahepa.
Tásiha, téchepucapa. Macama­ti­nacapa eta técaticava étapa eta une. Enevanepa tésami­ri­cavahi eta táepacu­sirahi. Tájinapa táichira­vai­nahini.
27Ena máimitureana ichape­rinehi nárami. Ánipa nacahe:
—¡Tétavi­cavahi eta máitupa­ji­jia­si­ravahi! ¡Jéhesare, yátupiquene eta émairahi machichahi ema Viya! ¡Taicha tamutu tasuapahi, macama­ti­nacahi eta técaticava étapa eta une eta táepacu­sirahi! —nacahepa.
Ena apinana ajairana návaháruana ena ichapemuriqueneana éreanana
(Mr 5.1-20; Lc 8.26-39)
28Te títecapapa ema Jesús te apachara eta cáquiure te apaquehe Gadara, tiúchuji­canapa te ecari ena apinana ajairana, návahá­ruanahi ena éreanana. Tétavicava eta náiñehi­va­vacahi. Náehayarehi nácani tiánucu­ha­napahi. Tacahe, napauchapa ema Jesús. 29Tipiara­re­canapa, ánipa nacahe:
—¿Tájaha picha píteca pipauchahavi piti Jesús, Machicha­que­nevihi ema Viya? ¿Pivarahapa picaete­ma­ji­ri­ca­ha­viyare víti? ¡Pájapa­nuhavi, vuíchaha picuva­ne­cahavi tayehe eta vicaicu­ñai­yayare! —nacahepa.
30Tásiha, tatiari­hi­hivare nacacha­cayahi eta camuri­queneana cúchiana tinihi­canahi. 31Ena éreanana nayaseacapa ema Jesús. Ánipa náicha:
—Te piáquiji­ca­ha­vi­ya­repuca, picata­ji­cahavi. Písapahavi visiapa­ha­cavaca eta jena cúchiana —náichapa.
32Tacahe, ema Jesús máisapapa:
—Tiuri, eyana esiapa­ha­cavaca —máichapa.
Tacahe, tiúchucanapa ena éreanana nayehe ena návahá­ruanainihi. Tiárame­mu­ri­ha­nainehi eta cúchiana. Tijuna­pa­ra­canapa témiri­ri­ji­canapa te tachausi eta cáquiure. Tériri­ji­canapa. 33Ena tijanea­re­ca­nainihi eta cúchiana tiyananapa tijunana tayehe eta avasare. Timeta­ji­ri­canapa eta náimairahi, étapa eta nanara­sirahi ena návahá­ruanahi ena éreanana. 34Tacahe, tiyananapa ena achaneana te mávihahi ema Jesús, náimaha­panahi. Te náimahapa éma, nayaseacapa vahi macuite­ca­pahini te návasa, machavahini te másinehi.

موجودہ انتخاب:

San Mateo 8: ign

سرخی

شئیر

کاپی

None

کیا آپ جاہتے ہیں کہ آپ کی سرکیاں آپ کی devices پر محفوظ ہوں؟ Sign up or sign in

YouVersion آپ کے تجربے کو ذاتی بنانے کے لیے کوکیز کا استعمال کرتا ہے۔ ہماری ویب سائٹ کا استعمال کرتے ہوئے، آپ ہماری کوکیز کے استعمال کو قبول کرتے ہیں جیسا کہ ہماری رازداری کی پالیسیمیں بیان کیا گیا ہے۔