Lukas 17
17
Dit 17. Capitel
1En hi said tö sin Lirlings.: Hat es ünmögelk, dat er ek Ârgernis komt; dag wee di Mensk, diär er Skilđ ön es.
2Hat wiär höm moar Gågen, dat em en Mellenstiin bi sin Hals hinget, en smeet höm ön di See, üs dat hi Jen van di Litj en ârgere skulđ.
3Nem ju en Agt! Wan din Brödher höm ön di forsenđnigt, da bestraafe höm; en wan hi höm bedert, da iiw höm dit tö.
4En wan hi sowenmaal ön Daiem höm ön di forsenđnigt, en sowenmaal ön Daiem weder tö di komt, en said: Hat däd mi liid, da skedt dü höm dit töiiw.
5En di Aposteler said tö di Herr: Maake üüs stark ön di Gloow!
6En di Herr said: Wan I en Gloow hå üs en Senpkuurn, en si tö di Muulbiärboom: Riiw dit üt me di Röt, en plaante di weder iin ön Heew; da wel hi ju metjens harke.
7Hokken es mung ju, diär en Tiinstknegt heed, diär foar höm pluget of di Kreidter gäset, wan hi van Mark tüs komt, dat hi tö höm said: Gung gau hen, en set di tö Staal.
8Est ek alliksa, dat hi tö höm said: Fli di Staal tö, dat ik Naagdert iit kjen. Skort di âp en tine mi, wiilt ik üt en drink. Diäreter skedt dü uk üt en drink?
9Danket hi uk disalw Knegt diärfoar, dat hi dit dön heed, wat höm befälen wiär? Dit miin ik ek.
10Alliksa uk I, wan I Alles dön hå wat ju befälen es, da si: Wü sen Dögenigter; wü hå dön wat wü tö dön skilđlig wiär.
11En hat geböört, dat hi reiset na Jerusalem, dat hi medden döör Samaria en Galiläa ging.
12En üs hi ön en gurt Täärp kam, bemöt höm tiin fülflötig Kârming; ja stönđ van firens.
13En ja rööp sa gurtem üs /ja/ küd: Jesus, lew Meister, wiis bârmhartig tögen üüs.
14En diär hi jam saag, said hi tö jam: Gung hen, en wise ju bi di Pröster. En hat geske, diär ja hengung, waad ja riin.
15En Jen van jam, diär hi saag, dat hi sünd uden wiär, kiirt om, en priset Gott me gurtem Stem.
16En hi fääl diäl üp sin Ansegt voar sin Fet, en danket höm. En dit wiär en Samariter.
17En Jesus swaaret en said: Sen er ek tiin riin uden? Mar hur sen di nigen?
18Heed er höm üders Nemmen iinfünđnen, diär weder omkiirt en däd Gott di Iär, üs dös Främed?
19En hi said tö höm: Stuun âp, gung hen, din Gloow heed di holpen.
20En diär hi fråget waad van di Farisäers: Wan komt Gotts Könningrik? swaaret hi jam en said: Gotts Könningrik komt ek me ütterlik Önstelling.
21Em wel uk ek si: Lukke hjir est, of diär est. For sehjir, Gotts Könningrik es van bennen ön ju.
22En hi said tö sin Lirlings: Di Tid wel kom, dat I er eter lääng, en Dai van di Menskenseen tö sen, en I wel en ek tö sen fo.
23En ja wel tö ju si: Lukke hjir, lukke diär! Gung ek hen, en laap ek me.
24For alliküs di Leid bowen van Hemmel diäl slaid, en skint aur Alles, wat önđer Hemmel es, alliksa wel di Menskenseen wiis üp sin Dai.
25Man tö voaren mut hi vuul liid en forsmoait ud van di Lid bi dös Tid.
26En alliksa üs't sken es tö Noas Tid, sa wel dit uk ske ön di Menskenseen sin Dågen.
27Ja eet, ja droonk, ja friit, ja let jam fri tö üp di Dai, dat Noa ön di Ark ging, en da kâm di Senđflöd en braagt jam al om.
28Alliksa ditsalw, üs dit geske tö Lots Tid. Ja eet, ja droonk, ja koopet, ja forkoopet, ja plaantet, ja begt.
29Man üp di Dai, da Lot üt Sodom ging, da rintjet Jölđ en Swaawel van Hemmel, en braagt jam al om't Lewent.
30Üp disalw Wiis wel dit ske üp di Dai, wan di Menskenseen ipenbår ud skel.
31Wan er hokken üp disalw Dai üp Taak es en sin Hüsgeraad ön sin Hüs, di kom ek diäl, om dit tö hålin. Alliksa ditsalw, diär üp Mark es, di kiir höm ek om eter dit, wat beeft höm es.
32Täänk om Lots Wüf.
33Di diär sjukt sin Seel tö behoalden, di wel en forlees; en diär di Seel forlees wel, di skel dit ewig Lewent weder fo.
34Ik si ju: Ön disalw Nagt wel tau üp jen Bääd li. Jen ud er önnommen, di Üder wel forletten ud.
35Tau wel er me arküder grinđ. Jen van jam ud er önnommen, di Üder wel forletten ud.
36Tau wel er üp Mark wiis. Jen van jam ud er önnommen; di Üder wel forletten ud.
37En ja swaaret en said tö höm: Herr, hur da? En hi said tö jam: Hur dit As es, diär saamle jam di Guusaarner.
Okuqokiwe okwamanje:
Lukas 17: NFNT
Qhakambisa
Dlulisela
Kopisha
Ufuna ukuthi okuvelele kwakho kugcinwe kuwo wonke amadivayisi akho? Bhalisa noma ngena ngemvume
Translated by Peter Michael Clemens (1804-1870)
Lukas 17
17
Dit 17. Capitel
1En hi said tö sin Lirlings.: Hat es ünmögelk, dat er ek Ârgernis komt; dag wee di Mensk, diär er Skilđ ön es.
2Hat wiär höm moar Gågen, dat em en Mellenstiin bi sin Hals hinget, en smeet höm ön di See, üs dat hi Jen van di Litj en ârgere skulđ.
3Nem ju en Agt! Wan din Brödher höm ön di forsenđnigt, da bestraafe höm; en wan hi höm bedert, da iiw höm dit tö.
4En wan hi sowenmaal ön Daiem höm ön di forsenđnigt, en sowenmaal ön Daiem weder tö di komt, en said: Hat däd mi liid, da skedt dü höm dit töiiw.
5En di Aposteler said tö di Herr: Maake üüs stark ön di Gloow!
6En di Herr said: Wan I en Gloow hå üs en Senpkuurn, en si tö di Muulbiärboom: Riiw dit üt me di Röt, en plaante di weder iin ön Heew; da wel hi ju metjens harke.
7Hokken es mung ju, diär en Tiinstknegt heed, diär foar höm pluget of di Kreidter gäset, wan hi van Mark tüs komt, dat hi tö höm said: Gung gau hen, en set di tö Staal.
8Est ek alliksa, dat hi tö höm said: Fli di Staal tö, dat ik Naagdert iit kjen. Skort di âp en tine mi, wiilt ik üt en drink. Diäreter skedt dü uk üt en drink?
9Danket hi uk disalw Knegt diärfoar, dat hi dit dön heed, wat höm befälen wiär? Dit miin ik ek.
10Alliksa uk I, wan I Alles dön hå wat ju befälen es, da si: Wü sen Dögenigter; wü hå dön wat wü tö dön skilđlig wiär.
11En hat geböört, dat hi reiset na Jerusalem, dat hi medden döör Samaria en Galiläa ging.
12En üs hi ön en gurt Täärp kam, bemöt höm tiin fülflötig Kârming; ja stönđ van firens.
13En ja rööp sa gurtem üs /ja/ küd: Jesus, lew Meister, wiis bârmhartig tögen üüs.
14En diär hi jam saag, said hi tö jam: Gung hen, en wise ju bi di Pröster. En hat geske, diär ja hengung, waad ja riin.
15En Jen van jam, diär hi saag, dat hi sünd uden wiär, kiirt om, en priset Gott me gurtem Stem.
16En hi fääl diäl üp sin Ansegt voar sin Fet, en danket höm. En dit wiär en Samariter.
17En Jesus swaaret en said: Sen er ek tiin riin uden? Mar hur sen di nigen?
18Heed er höm üders Nemmen iinfünđnen, diär weder omkiirt en däd Gott di Iär, üs dös Främed?
19En hi said tö höm: Stuun âp, gung hen, din Gloow heed di holpen.
20En diär hi fråget waad van di Farisäers: Wan komt Gotts Könningrik? swaaret hi jam en said: Gotts Könningrik komt ek me ütterlik Önstelling.
21Em wel uk ek si: Lukke hjir est, of diär est. For sehjir, Gotts Könningrik es van bennen ön ju.
22En hi said tö sin Lirlings: Di Tid wel kom, dat I er eter lääng, en Dai van di Menskenseen tö sen, en I wel en ek tö sen fo.
23En ja wel tö ju si: Lukke hjir, lukke diär! Gung ek hen, en laap ek me.
24For alliküs di Leid bowen van Hemmel diäl slaid, en skint aur Alles, wat önđer Hemmel es, alliksa wel di Menskenseen wiis üp sin Dai.
25Man tö voaren mut hi vuul liid en forsmoait ud van di Lid bi dös Tid.
26En alliksa üs't sken es tö Noas Tid, sa wel dit uk ske ön di Menskenseen sin Dågen.
27Ja eet, ja droonk, ja friit, ja let jam fri tö üp di Dai, dat Noa ön di Ark ging, en da kâm di Senđflöd en braagt jam al om.
28Alliksa ditsalw, üs dit geske tö Lots Tid. Ja eet, ja droonk, ja koopet, ja forkoopet, ja plaantet, ja begt.
29Man üp di Dai, da Lot üt Sodom ging, da rintjet Jölđ en Swaawel van Hemmel, en braagt jam al om't Lewent.
30Üp disalw Wiis wel dit ske üp di Dai, wan di Menskenseen ipenbår ud skel.
31Wan er hokken üp disalw Dai üp Taak es en sin Hüsgeraad ön sin Hüs, di kom ek diäl, om dit tö hålin. Alliksa ditsalw, diär üp Mark es, di kiir höm ek om eter dit, wat beeft höm es.
32Täänk om Lots Wüf.
33Di diär sjukt sin Seel tö behoalden, di wel en forlees; en diär di Seel forlees wel, di skel dit ewig Lewent weder fo.
34Ik si ju: Ön disalw Nagt wel tau üp jen Bääd li. Jen ud er önnommen, di Üder wel forletten ud.
35Tau wel er me arküder grinđ. Jen van jam ud er önnommen, di Üder wel forletten ud.
36Tau wel er üp Mark wiis. Jen van jam ud er önnommen; di Üder wel forletten ud.
37En ja swaaret en said tö höm: Herr, hur da? En hi said tö jam: Hur dit As es, diär saamle jam di Guusaarner.
Okuqokiwe okwamanje:
:
Qhakambisa
Dlulisela
Kopisha
Ufuna ukuthi okuvelele kwakho kugcinwe kuwo wonke amadivayisi akho? Bhalisa noma ngena ngemvume
Translated by Peter Michael Clemens (1804-1870)