Joan 15
15
Vinpun oksad
1«Minä olen todesine vinpu, i minun Tat om vinpuiden ižand. 2Hän čapab minuspäi kaikuččen oksan, mitte ei to ploduid, no kaikuččen oksan, mitte tob ploduid, hän puhtastab liigahižiš barboišpäi, miše se toiži ploduid enamban ku ende. 3Tö olet jo puhthad, sikš ku ned sanad, miččed olen teile sanunu, oma puhtastanuded teid. 4Püžugat minus, muga i minä püžun teiš. Ved՚ ei oks voi toda ploduid ičesazepäi, ku ei püžu pus, mugažo tö-ki, ku et püžugoi minus.
5Minä olen vinpu, tö olet oksad. Ken püžub minus i kenes minä püžun, tob äi ploduid. Minuta tö et voigoi tehta nimidä. 6Ken ei püžu minus, om kuti kattenu oks, kudamb kuivab. Kuivad oksad keratas, tactas lämoihe i polttas.
7Ku tö püžut minus i minun sanad püžuba teiš, pakikat, midä tahtoit, i sat sen. 8Sil linneb korgenzoittud minun Tat arvos, ku tö tot äi ploduid i ozutat, miše olet minun openikad. 9Kut Tat om armastanu mindai, muga minä olen armastanu teid. Püžugat minun armastuses. 10Ku elät minun käsköiden mödhe, ka püžut minun armastuses, muga kut minä-ki olen elänu minun Tatan käsköiden mödhe i püžun hänen armastuses.
11Minä sanuin teile necen, miše teiš oliži minun ihastuz, i teiden ihastuz oliži täuz՚. 12Minun käsk om mugoine: armastagat toine tošt, muga kut minä olen armastanu teid.
13Niken ei voi ozutada surembad armastust, kut antta hengen ičeze läheližiden täht. 14Tö olet minun läheližed, ku teget sidä, midä minä käsken teile tehta. 15En sanu teid enambad käskabunikoikš, sikš ku käskabunik ei teda ičeze ižandan azjoid. No minä sanun teid läheližikš, ved՚ minä olen sanunu teile kaiken, min olen Tataspäi kulnu. 16Et tö valičenugoi mindai, a minä valičin teid, i minun taht om se, miše tö läksižit i toižit ploduid, i teiden plodud ei kadoiži. Ku tö teget muga, ka Tat andab teile kaiken, midä pakičet hänel minun nimes. 17Necen käskön minä teile andan: armastagat toine tošt.»
Mir kandab vihan Iisusan läheližiden päle
18«Ku nece mir kandab vihan teiden päle, muštkat, miše edel teid se om kandnu vihan minun päle. 19Ku tö oližit neciš miruspäi, ka se armastaiži teid kut ičhižid. No tö et olgoi neciš miruspäi, sikš ku minä olen teid valičenu miruspäi, i sikš se kandab vihan teiden päle.
20Muštkat, midä teile sanuin: käskabunik ei ole suremb ičeze ižandad. Ku mindai kükstihe, kükseškatas teid-ki. Ku minun sanad kundeltihe, kundleškatas teiden-ki sanad. 21Kaiken necen mehed tegeba teile minun nimen tagut, sikš ku ei tuntkoi händast, kudamb om mindai oigendanu. 22Ku minä en tulnuiži i en pagižnuiži heile, ka hö ei oliži värnikad, no nügüd՚ hö ei voigoi sanuda: ‘Mö em tednugoi, miše tegim grähkid.’ 23Se, kudamb kandab vihan minun päle, kandab vihan minun Tatan-ki päle. 24Ku minä en tehnuiži heiden keskes tegoid, kudambid völ niken toine ei tegend, hö ei tedaiži, miše oma värad. No nügüd՚ hö oma nähnuded minun tegod i kandaba vihan minun päle i minun Tatan päle. 25Muga todenzub heiden käskištoho kirjutadud sana: ‘Hö kandoiba vihan minun päle tühjan.’
26Tö sat Abutajan, minä oigendan händast Tatannopäi. Hän, toden Heng, lähteb Tatannopäi i todištaškandeb minun polhe. 27Muga tö-ki todištaškandet, ku ezmässai olet olnuded minunke.»
தற்சமயம் தேர்ந்தெடுக்கப்பட்டது:
Joan 15: UZ
சிறப்புக்கூறு
பகிர்
நகல்
உங்கள் எல்லா சாதனங்களிலும் உங்கள் சிறப்பம்சங்கள் சேமிக்கப்பட வேண்டுமா? பதிவு செய்யவும் அல்லது உள்நுழையவும்
(c) Biblijan kändmižen institut, Helsinki 2006